Võrtsjärv saab sada meetrit supelranda
(2)
28.03.2005 00:01
Nils Niitra, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Mõnel vallal on raha ja aega muukski kui sotsiaaltoetuste jagamiseks. Näiteks Rannu vald ehitab augustiks Võrtsjärve äärde 2,34 miljonit krooni maksva puhkekompleksi, kus on esimesi uusi plaa˛e Tartumaal.
«Meil on raha küll,» teatab Rannu vallavanem Uno Rootsmaa muretult. Mõnelegi teisele Tartumaa vallajuhile kõlab selline jutt õrritamisena. Oma sõnade toetuseks viitab Rootsmaa valla eelarve investeeringutereale. Seal seisab mustvalgel kokku 7,4 miljonit krooni. Vehendi puhkekompleksi 2,34-miljonilisest ehitusest lõviosa katab Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime programm. Valla välja käia jääb 20 protsenti ehk alla poole miljoni krooni. Tasuta kõigile Võrtsjärve-äärse vallale kuuluva umbes hektarilise maatükini viiv kilomeetripikkune teelõik asfalteeritakse. Järve äärde rajatakse võrkpalliplats, paadisadam ja palkhoone ning saja meetri pikkune liivarand. Muidugi on seal ka parkla, jalgrajad, lõkke- ja piknikukoht, kaev ning välikäimla. Kõik see peab olema valmis augusti algul, riigihangegi on juba läbi viidud. Vehendi rannakõrgendiku mändide vahelt avaneb oivaline vaade Eesti suuruselt teisele järvele. Rootsmaa rõhutab, et see rand on pärast valmisehitamist tasuta avatud kõigile tartumaalastele ja kaugemalt tulijaile, vaid paadilaenutuse eest tuleb maksta. Kui vallal oleks Võrtsjärve ääres suurem maatükk, tuleks ka plaa˛ suurem ja uhkem, ent paraku on lõviosa järve Tartumaa-poolsest osast praeguseks eraomanike käes. «Ega mujal naljalt enam Võrtsjärve äärde pääsegi – kui püksid maha käärid, võid võõra maa peal seismise eest sõimata saada,» tunnistab Rootsmaa. Igatahes kavatseb Rootsmaa Vehendi kompleksi abil pakkuda oodatud lisa kõigile teistele enam-vähem korralikele Tartumaa randadele, ühena sellistest tuleb ette näiteks Pangodi. Peipsi äärest meenuvad vetikaklombid ja surnud kiisad. Rootsmaa kinnitusel ehitatakse järjest suurem osa Võrtsjärve-äärsetest suvilatest ümber aasta ringi elamiseks ning lähitulevikus kerkib sellesama Vehendi lähistele ka päris uusi elamuid ja suvemaju. Nendegi asukad vajavad ligipääsu avalikule rannale. Kuidas saab ikkagi omavalitsus teha asju, mis ei piirdu vajaduste püramiidi jalamiga? Rannu ei ole mingi Tartu linna rasvast toituv lähivald, vaid maakonna äärepiirkond, kus elab 1900 inimest. Edu võti Vald on Rootsmaa sõnul vabanenud või vabanemas üleminekuajast pärinevatest hädadest, nagu lagunevad koolid või katlamajad. «Lasteaed on viimane tõsisem vajadus, mis tänavu korrastatakse väljast. Korda saavad fassaad, aknad, kõnniteed ja aiad,» räägib vallavanem. «Koolimaja ja rahvamaja on juba enam-vähem korda tehtud.» Raha saamisel ei maksa alahinnata projektikirjutajate nobenäppe. Rannu vald on üldse esimesi Eesti valdu, mis mullu suvel avanenud Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime programmist oma Vehendi puhkekeskuse ehituseks raha sai. Kokku on programmist raha saanud 11 Eesti omavalitsuste projekti, sellest tervelt neli Tartumaalt. Rootsmaa kinnitusel peab selliste tulevikku suunatud projektide rahastamiseks olema vallal omafinantseeringu jagu raha. Kuniks vald vaevleb üleminekuaja vigade ja tegematajätmiste käes, tal seda raha ei ole. Lõppkokkuvõttes kasvab vahe Tartumaa esimeste ja viimaste vahel aina suuremaks. Tartumaa valdade seas on juba tekkimas oma esimene ja teine Eesti, mis ei sõltu pelgalt lähedusest linnale. Samas leiab Rootsmaa sõnul raha sealtki, kust mõni teine vald seda kuidagi leida ei taha – valitsemiskuludest. «Omavalitsuste rahastamise skeem on Eestis küllalt liberaalne: vaene saab riigilt rohkem ja rikas vähem. Võimalused on suhteliselt võrdsed,» räägib Rootsmaa. «Järelikult saab millegi uue ehitamiseks raha leida üksnes püsikulude vähendamise kaudu. Võtke erinevate valdade valitsemiskulud ja analüüsige neid. Siis te näete, millise kivi all on vähk peidus,» selgitab ta. Rootsmaa lisab, et tal pole Riigikogus ühtegi semu.
|
