Fuajees põrkun esimese «Eesti otsib superstaari» saatesse edasipääsenuga, kes väljumiseks närviliselt ukse kallal nokitseb, kuigi ukse avamiseks piisaks vaid selle lükkamisest...Pärast pooleminutilist lahingut pääseb kollase edasipääsutunnistusega neiu majast. Teinegi võimalusKujutan vaimusilmas ette rahvamaase, kes karmi kohtuniketrio, Mihkel Raua, Rein Rannapi ja Heidy Purga ette laulma minna ihkavad. Tegelikult leidub noori lämmatavalt palavas Athenas neljal korrusel nii toolidel, põrandal kui ka punastel vaipadel istumas, ent ettekujutatud järjekorda pole. Kohtunike ruumist väljumiseks on kaks viisi: kas teiste aplausi ja rõõmukisa saatel, kaamerad vastas tervitamas, või vaikselt, ruttu riidesse pannes ja tasahilju lahkudes. Diana Kask naaseb kurval moel, tõmbab pruuni mantli selga ja hallika bareti pähe ning kaob koos ema Marikaga tõtakal sammul. Nii mõnigi ärev süda saalis loodab, et temaga läheb paremini... Muidu rahuliku ja lõbusa moega võttegrupp muutub aga järsku tõsiseks ja tormab trepist alla, välja tänavale, tüdrukule järele. Mõni viiv hiljem rikub hämmastusest tekkinud vaikuse kohtunikesaalist väljunud Mihkel Raud ning paneb samas suunas ajama. Tõsisel ilmel naaseb ta mõni minut hiljem, kaasas juba Rüütli tänavale jõudnud Diana ja Marika Kask, ütleb tüdrukule paar julgustavat sõna ja kutsub ta uuesti kinosaali, punase eesriide ees istuvatele kohtunikele esinema. Marika Kask tunnistab, et kohtunike esialgne otsus tõi ema hinnangul hea näitlemis- ja normaalse laulmisoskusega tüdrukule pisarad silma. Kollane pilet käes, väljub tüdruk teisel korral. Koridoris valmistub oma etteasteks Ivo Reinok. «Tulin siia niisama,» tõdeb ta, et tahtis juba eelmine aasta tulla, ent haigestus. «Ma tahtsin lihtsalt ära käia.» Eid ja jaad Telekaamerate ees saalis harjutavad Purga, Rannap ja Raud eid ja jaad ütlema, küll üheskoos, küll eraldi, küll pisult karmimalt ja siis jälle leebemalt. Avaneb uks ja sisse astub kontsaklõbinal Kati-nimeline neiu, jääb seisma põrandale kleebitud sinisele tähele ja alustab Olav Ehala laulu sellest, et ilmas on nii headust kui kurjust. «Palju õnne,» ulatab Purga pärast mõningast mõtlemist edasipääsuloa. Kui kontsaklõbistaja on ukse sulgenud ja rõõmukisa kõlanud, avaldavad kohtunikud pisut muret, et esimese eelvoorupäeva lõunaks on edasi lastud juba üle poole nendest, keda nad üldse tohivad edasi lasta. «Tere,» tervitab Ivo Reinok kohtunikke, mille peale Raud tusaselt pärib, miks ta sokkide väel on. «Mul hakkas palav,» selgitab noormees viisakalt. Kohtunik selgitab, et kui palav on, siis võivad sokid haisema minna. Reinok palub vabandust. Pärast väikest vestlust pärib Raud, ega mütsi kandva Reinoki peal palav ole... «Jah,» kõlab Rannapi otsus kohe pärast viimast nooti. Raud leiab, et noormehes on igal juhul hoiakut, isegi nii palju, et kui Raud ütleks talle midagi väga-väga halvasti, oleks ta esimene mees «Eesti otsib superstaari» ajaloos, kes võtaks klaasi ja tühjendaks selle sinna, kus on selle õige koht – Rauale näkku. Mis siin enam... Kuulnud ära ˛ürii negatiivse otsuse, sammubki üldsegi mitte haisvate sokkidega noormees Raua ette, joob tema klaasi poolenisti tühjaks, köhatab ja lennutab ülejäänud vee kohtuniku poole. «Ma mõtlesin, et ta viskab mulle või sulle,» õhkab Purga Rannapile, kui noormees on lahkunud. «Mul tekkis ikka täielik paanikahetk. Ausalt.» Kohtunikud lähevad lõunale, et Raud saaks kuivada. Reinok nendib koridoris, et ta tunneb, et poleks seda pidanud tegema. «Aga mis siin enam,» laiutab ta käsi. Autoga koju tagasi sõites kuulan raadiost edetabelisaate eelmise aasta võitjat Birgit Õigemeelt ja mõtlen, kas ka mõni nendest noortest, kellega kohtusin, kunagi plaadi teeb ja milliseid laule tema võiks laulda. Kokkuvõtet Tartu eelvoorust näitab TV 3 24. veebruaril. Tartus käis superstaarisaate eelvoorus 650 noort. Kõigist eelvoorudest kokku pääseb edasi sadakond noort. Kommentaar Fredi Kaasik Otsustasin siia tulla sellepärast, et eelmine aasta jäi asi pooleli ja mind on nii kasvatatud, et tuleb asi lõpuni viia, räägib eelmiselgi aastal saates osalenud Freddi Kaasik, kui ˛ürii on teda juba edasipääsu vääriliseks tunnistanud. «See aasta ei jää pooleli, täitsa kindlalt.» Kaasik nendib, et tema eesmärk saates «Eesti otsib superstaari» on nagu paljudelgi teistel eelvooru kohale tulnutel – saada superstaariks. Kaheksa aastat Ursel Oja juhendamisel laulmist õppinud noormees kinnitab, et laulmine on talle alati oluline olnud. «Pidasin eile õe sünnipäeva, hommikul oli natuke halb olla ja siis tulin siia,» kirjeldab oma ettevalmistust superstaarisaateks Kaasik. Adeele Sepp Tõrvast pärit Adeele Sepp tõdeb, et tema tuli katsetele sõprade tungival käsul. «See on hea kogemus, eelkõige sellepärast,» räägib ta, miks ta käsule allus. ˇürii hävitavat hinnangut neiu ei pelga. «Isegi kui ma siit edasi ei saa, on muusika alati olemas ja ma saan sellega tegeleda muud moodi,» on ta optimistlik. «Kaks takti ette», «Eesti otsib superstaari»... Lõpeb üsna ruttu neiu loetelu noortele lauljatele mõeldud konkurssidest. «Kahes taktis» sai ta näiteks neljakümne parima hulka. Ent sellestki tulemusest ei lase Sepp ennast heidutada ja lubab sinnagi uuesti võistlema minna. «Minu arvates on see väga vale, et osa läheb siit nuttes minema,» leiab Sepp. «See näitab seda, et pead ilmselt rohkem tööd tegema ja rohkem proovima.» Nagu Orkutist lugeda võib, õnnitlevad teda sõbrad kollase paberi puhul. Kaarel Malken Athena maja kolmandal korrusel, kitarr süles, loeb Kaarel Malken raamatut ja tunnistab, et tuli saatesse paljast edevusest. Mida ta kohtunikele laulab, noormees aga veel otsustanud pole: «Kui ukse taha jõuan, siis mõtlen, valin paarikümne loo vahel.» Lapsepõlvest saadik muusikaga tegelenud ja muusikakoolis mitmed pille, trummidest klaverini, õppinud Malken tõdeb, et ei tea, kas tahab superstaariks saada. «Aga miks mitte proovida, kui on võimalik, sest maksma midagi ei pea, tuled lihtsalt kohale. Kui ei õnnestu, teed ennast lolliks, kui õnnestub, siis läheb hästi,» selgitab ta. Kui Malken võidaks tänavuse saate ja saaks plaadi teha, paneks ta sinna võimalusel peale omakirjutatud lood, eesti ja inglise keelsed popp-rokk-muusikapalad läbisegi. Karmo Toome Ma ei tea, ma eile mõtlesin, panin ennast kirja, et laupäeval midagi teha oleks, ütleb Karmo Toome, kes istub Athenas trepil, loeb Vogue`i ja ootab oma korda pääsemaks eel˛üriiruumi. Kindlat laulu, mida ta esitada kavatseb, veel välja valitud ei ole. Ta vihjab vaid, et see on midagi Elton Johni repertuaarist. «Ma ei oota mitte midagi, lihtsalt tulen ja vaatan ja uurin.» Toome sõnab, et pole sugugi palju laulnud ja tuli saatesse kuulma arvamust oma lauluoskuse kohta. Ta kinnitab, et kui öeldakse, et ta laul ei kõlba kuhugi, arvestab ta sellega, aga end sellest heidutada ei lase. «Ette ei valmistanud, panin ülikonna selga, tavaliselt ma ei käi ülikonnaga,» räägib Toome, kelle seljas kujutaks pigem hip-hopi stiilis riideid ette. |
