Haridusminister Tõnis Lukas. Foto: Peeter Langovits

On leidunud hulgaliselt «tarku», kes arvavad, et kui õpilasi jääb vähemaks, on ka õpetajaid oluliselt vähem juurde vaja. Siiski on haridusvaldkonna põhiliseks väljakutseks heade õpetajate ametis hoidmise kõrval ka uute õpetajate koolitamine ja ametisse kutsumine.

Suureneb ju ka näiteks venekeelsetes koolides eesti keeles õpetatavate ainete hulk ja ka sinna on tarvis õpetajaid, kes on saanud hariduse Eestis ja oskavad eesti keeles õpetada.

Peamine argument on heade õpetajate tööl hoidmisel siiski palga suurus – pisendamata samas muidugi tööarmastuse ja muude sisuliste argumentide tähtsust.

Tasu on väga tähtis

Eile saabuski selgus selle aasta palga alammäärade üle peetud vaidluses. Vabariigi valitsus võttis vastu vastava iga-aastase määruse, millega need määrad kehtestatakse. Nii vara ei ole seda selgust loovat otsust viimastel aastatel kunagi tehtud – tavaliselt on palga alammäärad selgunud alles veebruaris, mõnikord isegi märtsis.

Mida öelda selleaastaste palgaläbirääkimiste kokkuvõtteks? Kindlasti seda, et õpetaja ametit tasub pidada. Valitsus nõustus minu viimase kompromissettepanekuga tõsta kõiki nelja õpetajate palga alammäära käesoleva aasta esimesest jaanuarist alates 22 protsendi võrra.

Noorempedagoogi palgaalammäär tõuseb eelmise aasta 7800 kroonilt 9516 kroonile, pedagoogi oma 8260 kroonilt 10 077-le, vanempedagoogi palgaalammäär 9440 kroonilt 11 517-le ja pedagoogi-metoodiku oma 11 400 kroonilt 13 908 kroonile.

Jah, see on pisut erinev septembris omavalitsustega kõneks olnust, kuid läbirääkimised tuli uuesti avada, sest teenistujate ametiliitude organisatsioon, TALO, mille liikmeks on ka õpetajaid ühendav haridustöötajate liit, pöördus riikliku lepitaja poole taotlusega saavutada 20-protsendilisest alammäärade tõusust suuremad palkade tõusud.

See oli uus olukord ja seetõttu ma lausa pidin kutsuma läbirääkimiste laua taha ka omavalitsused kui suure osa õpetajate tööandjad.

Pisut ka omalt poolt

Haridustöötajate liidu taotlust täiel määral arvestada ei saanud, sest riigieelarve on vastu võetud ja omavalitsused saavad riigipoolse toetusena arvestada piiratud summadega, mis siiski tõusid omakorda üle 400 miljoni krooni võrra.

Küll aga on võimalik kompromissina alammäärade suurenemine 22 protsendi võrra, mis tähendaks, et riigi poolt omavalitsustele eraldatud nende oma haridusotsusteks mõeldud nn lõtkusumma väheneb kavandatud 9,5 protsendilt kaheksale protsendile.

See on üldiselt piisav, aga osa omavalitsusi tuleb riigi eraldisest kõigiks õppekuludeks välja ja jääb ülegi, osa jällegi peab omalt poolt pisut lisama.

Vallad ja linnad on olnud haridus- ja teadusministeeriumile head partnerid.

Nii sai eelmisel nädalal kokku lepitud üldhariduse uue rahastamismudeli lisatingimustes, mis suurendab omavalitsuste kindlustunnet riigipoolse toetuse osas. Riik otsustas kahekordistada mudeli sujuvaks rakendamiseks suunatud vahendite mahtu.

Nimetatud kokkulepe on üks eeldusi, et õpetajate palkade alammäärad võiksid tõusta sel aastal 22 protsendi võrra, st oluliselt rohkem, kui lähiaastate jooksul on olnud.

See näitab, et haridusvaldkonnas riiki esindav haridus- ja teadusministeerium ning valdasid ja linnu esindav omavalitsusliitude koostöökogu suudavad pidada rahulikke läbirääkimisi ja jõuda mõistlikule kokkuleppele, et kõikjal oleks võimalik vajalikul tasemel koole pidada.

Lasteaiad jõuavad järele

Seda aastat võib hariduselus kindlasti nimetada lasteaedade aastaks. Kasvõi Tartu näitel – juba aasta algul avati täiesti uus Lotte lasteaed ja ka palgatõus, mis vahepealsetel aastatel kuidagi vindus, on sel aastal hüppeline. Au linnavalitsusele!

Samas saavad nii Tartu kui ka ülejäänud omavalitsused sel aastal suurt tuge riiklikust lasteaedade programmist, mille elluviija on haridus- ja teadusministeerium.

Ka selle programmi elluviimiseks vajaliku määruse võttis valitsus vastu eile, 24. jaanuaril. Selle alusel saavad riiklikku rahalist toetust kõik omavalitsused, kes viivad oma kõrgharidusega lasteaiaõpetajate palga vähemalt 9360 krooni tasemele.

Riigi toetusest ei jää ilma ükski linn ega vald, kes sellele tasemele jõuab, kuigi üldharidus- ja kutsekoolide puhul on valitsus nüüdseks kehtestanud rõõmustavalt kõrgemad palgaalammäärad ja seetõttu kehtestatud üldhariduskoolide alammäärale päris järele ei jõuta.

Usun, et edu tiivustab ja järgmisel aastal suudavad riik ja omavalitsused koos teha jällegi pika sammu selleks, et pedagoogide palkade alammäärad jõuaksid varsti riigi keskmisele palgale järele.