Passi küla teetus talus elavad 87-aastane Aime Mokrik ja tema 60-aastane tütar Malle Rogenbaum, kes soetasid selle maja viie aasta eest. Kuidas saab vana maja üldse ilma teeta olla? Väga lihtne – vahepeal seisnud talu pikka aega tühjana ja sel ajal küntud põlluks ka selle juurde viinud tee. Siis, millalgi hallil nõukogude ajal, ostsid maja Leningradi juudid, kes käisid datšas suveajal ja said ka kruusateeta hakkama. Mäletamisi 2002. aastal müüsid juudid aga maja maha ning sisse kolisid ema ja tütar. Mööda põlluserva läheb hädapärane rada, mida mööda seni said vajalikud käigud käidud, kuid nüüd on memme jalad nõnda läbi, et omal jalal ei jaksa ta enam paarisaja meetri kaugusele kruusateeni minna. «Seni oleme vanainimest sinnani talutanud, et kasvõi arsti juures käia, aga tänavu ta enam ei lähe,» kurdab Rogen-baum. Aga arsti juures on vaja käia, sest sügava puudega vanaproua tervis on läbi. Teda purevate ränkade haiguste nimekiri on üüratu. Kiirabi tütre sõnul maja juurde tulla ei taha. «Ütlevad, et endal tuleb teeni viia. Kästi kukile võtta,» räägib Rogen-baum. «Tulevad ja pragavad meiega.» Harjunud sööma Viie aastaga ei ole Alatskivi vald suutnud talule vajalikku 200-meetrist teelõiku ehitada, ehkki seda lubab ka teealuse maa eraomanik. «Hakkasime tee-ehituse juttu vallas rääkima siis, kui olime siin aasta ära elanud,» räägib Rogenbaum. Üle põllu pääseb läbi häda ka sõiduautoga, aga künklik põld lõhub masinat ja eks ole suur vedamine, kui sügisel või kevadel porri kinni ei jää. «Kallaste linn on siit viis kilomeetrit ja Kokora pood neli kilomeetrit. Jala ju ei lähe!» Rogenbaum ütleb, et selle sügise kõige lögasemal ajal ei saanud poodigi minna. «Koer ja kass, need tahavad süüa. Ise tahame ka süüa, ikka harjunud eluaeg sööma.» Aga teed ei ole ikka, hoolimata tõigast, et praegune Alatskivi vallavanem Andu Tõrva selle ehitamist Rogenbaumile enne 2005. aasta sügisvalimisi lubas. Mis te arvate, kellele andsid memm ja tütar valimistel oma hääle? Seadus ei kohusta Rogenbaumi mäletamist mööda lubas vallavanem teed läinud aasta sügiseks, aga seda ei ole ikka. Eelmisel aastal – pärast valimisi – muutus vallavalitsejate jutt tema väitel sootuks. «Valla haldusspetsialist ütles viimati, et neid miljoneid ei ole kuskilt võtta,» rääkis Rogen-baum. Pärast juristidega konsulteerimist selgus, et omavalitsustel pole otsest juriidilist kohustust selliset teed ehitada. Vallavanem Tõrva tunnistab siiski, et moraalne kohustus inimesi niisuguses olukorras aidata on ikka. Tema sõnul on Passi külla tee ehitus tänavuse aasta plaanis ja saab tehtud suve või hiljemalt sügise jooksul. «Me ei jõudnud varem, sest Savastvere külas läks meil terve sild ära ja terve küla oli ära lõigatud,» lausus Tõrva. «See sild maksis umbes 600 000 krooni ja me pidime valikuid tegema, sest eelarve on piiratud.» 200-meetrise teejupi ehitus läheb Andu Tõrva väitel maksma 150 000 – 200 000 krooni. Tema kinnitusel ei ole valla esindajad Rogenbaumile väitnud, et teed ei tule. Rogenbaum vannub vastupidist: «See on vallavanema vassimine – meile öeldi viimati, et tee-ehitus ei tule kõne allagi ja miljoneid pole võtta. Ise olen käinud vallas kaks korda, kolmandat korda enam ei lähe.» Seadus ei sunni valda • Seadus ei pane omavalitsusele tee ehitamise kohustust • Väljavõte omavalitsuse korralduse seadusest: Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Allikas: kohaliku omavalitsuse korralduse seadus |
