Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Kristel Tatsi käis tartlase Marju Silveti vihje peale läinud suvel läbi alad, kust Silvet oli leidnud kaitsealuseid taimi, ja veendus, et jutt ei käi vaid mõnest üksikust rohuliblest. «Kohati oli seal kaitstavate taimede õitemeri,» rääkis Tatsi. «Ei saa kindlasti öelda, et me reageerime üle või üritame kaitsta paari rohuliblet.»Vaja ekspertarvamust Kahte esimesse kaitsekategooriasse kuuluvate taimede täpset elupaika ei tohi looduskaitseseaduse järgi avalikustada. Kolmanda kategooria taimi leiti Mõisavahe, Nõlvaku ja Lammi tänava vaheliselt alalt, Ihaste luhalt ning Ihaste tee ja Kalda tee vaheliselt alalt. Viimase ala hoonestamiseks kuulutatakse lähiajal välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus Europan 9. Praegu on koostamisel Mõisavahe, Nõlvaku ja Lammi tänava vahelise ala detailplaneering, kuhu planeeritakse korterelamuid. Et teada saada, kas ja mida sinna nüüd, mil seal on leitud haruldasi taimi, üldse ehitada tohib, peab linn tellima ekspertarvamuse, mis määrab ära taimede säilimiseks piisavad alad. Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ei välista ka äärmuslikku stsenaariumi, mille järgi võidakse ekspertarvamusest tulenevalt alad täielikult kaitse alla võtta ja neile ei tohi midagi ehitada. Et Europani alalt leiti peamiselt kolmanda kategooria taimi, on konkursi tingimustes kirjas, et Annelinna kaubakeskuse tagune ala peab jääma puutumatuks, kuid ülejäänule võib siiski ehitada. Problemaatiline on Ranniku sõnul aga Eedeni kaubakeskuse tagune praegune koertejalutusplats, kuhu planeeritakse pereparki Naksitrallila. Ehkki selle planeering seisab praegu Ihaste luha tuleviku selgumiseni (kas luht kuulutatakse Natura kaitsealaks või mitte), on Naksitrallila rajamisel nüüd takistuseks ka sealt leitud kaitsealused taimed. Kristel Tatsi rääkis, et äärmisel juhul võib kaaluda ka kaitsealuste taimede ümberistutamist, ent et see kogemus on Eestis niivõrd vähene, ei julge keskkonnateenistus naljalt riskida. Konna mujale ei vii Lisaks kaitsealustele taimedele leiti mullu Ihaste luhalt ka kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluva rohukonna kudemisala. Konna ümberasustamisest ei saa Tatsi sõnul aga juttugi olla. «Täiskasvanud konna pole võimalik ümber asustada, kuna talle on iga mätas nii oluline, et ta võib uues kohas väga kergesti kaotada pea ja langeda lindude saagiks,» tõdes Tatsi. Tatsi möönis, et looduskaitseseadust on linnas mõnevõrra keerulisem rakendada kui kuskil vaikses maakohas, kus igale ruutmeetrile pole nii tugevat ehitussurvet kui linnas. Kõnealusel juhul lihtsustab asja see, et suurem osa maadest, kust kaitsealuseid taimi leiti, kuulub linnale. Mõisavahe planeeringuala ulatub osaliselt ka erakruntidele, osa maad kuulub riigile ning osa linnale. Tartust mullu leitud taimede seas on näiteks Euroliidu loodusdirektiivi liikide hulka kuuluv emaputk, Eestis vaid Tartumaal ja peamiselt Tartu s kasvav kõige rangema kaitse all olev mägi-piimputk ning pehme koeratubakas, keda mullu kasvas teadaolevalt ainult Tartu linnas kahes kasvukohas. Kas teate? Tartus 2006. a suvel leitud kaitstavad liigid I kaitsekategooria: pehme koeratubakas, mägi-piimputk II kaitsekategooria: aasnelk III kaitsekategooria: soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp (ülemisel pildil), balti sõrmkäpp, emaputk (alumisel pildil), ahtalehine ängelhein, värvi-paskhein, laialehine neiuvaip, siberi võhumõõk, valge vesiroos, suur käopõll, künnapuu. Lisaks leiti rohukonna (III kategooria) kudemisala. Allikas: Tartumaa keskkonnateenistus |
