Õigupoolest peab läinud reedel Tartu maakohtus alanud protsessil Arvi Järvekülje asemel osalema tema lesk Hilda Järvekülg, sest veekogude põhjaloomastiku spetsialist lahkus meie hulgast ülemöödunud aastal.

Põllumajandusülikooli (EPMÜ) zooloogia ja botaanika instituudi direktor Urmas Tartes usub, et koondatud teaduri Ado Seire otsus anda Arvi Järvekülg ja EPMÜ kohtusse oli ka üks põhjusi, miks 1929. aastal sündinud Järvekülje tervis üles ütles.

«Kohtuhagi läks teele siis, kui Arvi Järvekülg veel elas, ja ma julgen küll oletada, et kogu see kohtuasi kiirendas tema lahkumist,» väidab Tartes.

Sääsk või elevant

Bioloogiadoktor Järvekülg juhtis töörühma, kelle toel ta koostas 750-leheküljelise monograafia «Eesti jõed». 2001. aastal ilmunud raamatu töörühma liikmeks oli ka teadur Ado Seire, kelle ülesandeks sai suviti jõgede kohal üles-alla võnklevate surusääseparvede, eelkõige aga jõgede põhjamudas elutsevate surusääsklaste vastsete uurimine.

Seire välitöödel hangitud andmeid on Järvekülg kasutanud monograafia põhjaloomastikku puudutava peatüki selle osa koostamisel, mis kõneleb surusääsklastest. See, millises vormis ja kui suures ulatuses ta neid andmeid on kasutanud, ongi kohtuprotsessil kõneaineks.

Seirele ei mahu hinge, et mõnekümneleheküljelise põhjaloomastikku puudutava peatüki autorina on märgitud vaid Järvekülg. Seire, kes koondati Järvekülje esildise alusel põllumajandusülikoolist juba 1998. aastal, nõuab enda tunnistamist selle peatüki kaasautoriks.

Järvekülje au kohtus kaitsva Urmas Tartese sõnul ei ole Ado Seire kirjutanud sõnakestki raamatu põhjaloomastikku puudutavast peatükist. «Tema nõudmised ei saa olla põhjendatud,» räägib Tartes.

Ado Seire väitis kohtus, et jõgede põhjaproovidest määratud sääskede nimekiri, mille ta koostas, on andmebaas.

Põllumajandusülikool vaidleb vastu, et andmeid pole kasutatud sugugi üksühele. Tartese sõnul on Järvekülg kõik need andmed ümber töötanud.

«Aga see inimene (Seire - N.N.) väidab nüüd kohtus, et tema töö tulemused moodustavad andmebaasi ja selline andmebaas on autoriõigustega kaitstud,» lisab Tartes.

Ado Seire esindaja, vandeadvokaadi abi Kalev Aaviku kinnitusel kirjeldatakse raamatu osades esmakordselt kümneaastase teadustöö tulemusi, mida võib käsitleda teadusliku andmebaasina.

«Autoriõigus tekib teadustöö tulemuse loojale, mitte üksnes selle kirjapanijale,» ütleb ta.

Aavik viitab ka Eesti teadlaste eetikakoodeksile, mille kohaselt kollektiivsete teadusprojektide teadustulemuste avaldamisel näidatakse autoritena kõiki töös osalenud isikuid.

Raamatus on küll kirjas, et Seire võttis enamiku põhjaloomastiku proovidest, ent sellest talle ei piisanud. Aaviku sõnul ei asenda teadlase töös osalemise äramärkimine tema autoriõiguse tunnustamist.

Tartese hinnangul ei ole Seire koondamine ülikooli ja Järvekülje kohtussekaebamise tegelike põhjuste seas sugugi viimasel kohal. «Seire koondati Järvekülje esildise alusel just seetõttu, et tema panus «Eesti jõgede» koostamisel jäi tagasihoidlikuks,» räägib Tartes.

Eesmärk on raha

Tartese hinnangul ei vasta Seire väidetav andmebaas üldse autoriõigustega kaitstava andmebaasi tunnustele.

«Pealekauba on instituudi töölepingutes kirjas, et inimese lahkudes kuulub tema kogutud teaduslik informatsioon instituudile,» lisab Tartes.

Tartese hinnangul võib Seire hagi motiiviks olla raha. «Esimese hagi motiiviks on saavutada tunnustus autorlusele ning tunnustusele järgneks paugupealt hagi moraalse kahju hüvitamiseks,» lisab ta. «Honorari ei saa Seire nõuda, sest töö valmis töölepingu alusel.»

Taas räägitakse Tartu maakohtus surusääsklastest 4. aprillil.

Surusääsklased

Surusääski võib näha suvel rohkearvuliselt veekogude ääres üles-alla lendlemas.

Surusääsklaste vastsed on looduslikes veekogudes kalade oluline toiduobjekt. Inimesed kasutavad surusääsklaste vastseid akvaariumikalade toiduna. Sageli erepunased, aga ka hallikad või rohekad vastsed kasutavad vees hingamiseks lahustunud hapnikku.

Allikas: internetiportaal Miksike

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0