Mustvalgesse riietatud teenindajad liiguvad kärmelt ja asjalikult. Justkui möödaminnes tõmbab üks neist mopiga puhtaks põrandaplaadid, kohendab külastajate lahkumise järel paika toolid ja peegliesise taimeseade.

Taimeseadega peegleid on Livonias mitu. Kui poleks neid ja triibumustriga trükikangaid laudlinaks, võiks ruum tunduda kõle, praegu on see aga meeldivalt asjalik.

Tubli töölissöökla

Livoniasse sööma minnes põrkasin KEKi peahoone uksel kokku ehitusettevõtjast koolivennaga, kes näitas kätte keldrikohvikusse viiva trepiotsa ja soovitas soojalt: «Mine-mine, praed on siin suured. Mina võtsin täidetud shnitsli, ei jõudnud kõike äragi süüa.»

Liikumise pealt tabas kõrv veel vihje tublile töölissööklale. Ja see ei olnud sugugi halvustavalt mõeldud.

Tõepoolest, kunagi kutsuti asutuste toitlustuskohti töölissööklateks, tänapäeval on nad kohvikud, kohvikbaarid või baarid.

Eesmärk on aga üks - tööinimene peab taskukohase hinnaga kõhu täis saama. Ja pärast tööpäeva lõppu paneb toitlustusasutus uksed lukku.

Enamasti tuleb neis toit tellida leti ees. Livonias samuti. Rippmenüü pakkus esmaspäeval üheksat praadi, mitut suppi, salateid, prae kõrvale võis tellida kartulit või riisi. Prae keskmine hind oli 30 krooni ringis.

Koolivenna hoiatus kõrvus kõlamas, tellisin pooliku suitsukanafilee aprikoosikastmega, kõrvale riisi, toidu loputasin alla Värska mineraalveega ja magusroaks võtsin klassikalise kisselliga kohupiimavahu.

Toidu sain kätte ooteajata. Kogu lugu läks maksma 37 krooni ja kõht sai tõesti täis. Suitsukana juures mõtisklesin, miks ma pole kunagi ise taibanud kana juurde majoneesi sisse kurgi asemel aprikoose lõikuda.

Suitsuta ennelõuna

Juba kohvikusse sisenedes hoomasin selle avarust. Ruumi on jagunud ka väikese barjääri tarvis, mis riidevarnu söögisaalist eraldab. Ei mingit kasukaga laudade vahel laveerimist ja hõlmaga tassi põrandaletõmbamist.

Üldse on Livonias nii palju ruumi, et pole ohtu kellegi tooli nügida. Süües piidlesin saali mahutavust ja leidsin, et kui väga vaja, võib sellesse ruumi pressida tubli sadakond inimest.

Tavapäeval tundub kohti olevat umbes kuuekümnele inimesele. Lükandsein pakub väiksemale seltskonnale ka eraldumisvõimalust.

Tellimisletil kõrguvad tuhatoosid andsid alust oletada, et ruumis sallitakse ka suitsetajaid, saastumata õhk rääkis muud. Teenindaja juhtis tähelepanu leti kõrval rippuvale sildile, et suitsetada tohib alles kella 15st.

Suurem osa einestajaid tundus töötavat samas majas, kuid ka riidevarnad ei seisnud sugugi jõude. Seltskond vaheldus kiiresti. Tööinimeste lõuna.

Hinded Livonia kohvikbaarile
(Riia 132 )

• Miljöö 4

• Teenindus 4

• Toit 4

• Lisaväärtused 4

• Seltskond 5

Keskmine 4,2

Hinnatakse kuuepallisüsteemis: 6 - super, 5 - väga hea, 4 - hea, 3 - keskmine, 2 - kehv, 1 - väga kehv, 0 - puudub (lisaväärtuste ja seltskonna puhul). Lisaväärtuste seas on mõeldud elavmuusikat, võimalust tantsida, mängida piljardit, laenata ajalehte jms.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0