Tervist jagab näiteks elundidoonor. Andes ära ühe oma kahest hästi töötavast neerust, võib ta suure tõenäosusega ilmas normaalselt edasi kulgeda. Veel vähem riskib veredoonor, kes laseb kolm-neli korda aastas võtta oma soontest 450 milligrammi vererakke ja -plasmat. Mingit riski õieti polegi.

Kujutlege, et satute asjaolude kokkulangemisel raskesse liiklusavariisse. Või pussitab teid mõnel õhtusel linnatänaval võhivõõras hämaraju, nagu hiljuti Tartus juhtus.

Kiirabi viib teid haiglasse. Tohtrid manustavad teile verd. Ülimalt ebatõenäoline, aga see võib pärineda teie enda soontest. Kui olete doonor. Kuid tegelikult pole karvavõrdki oluline, kelle veri teie elu päästab. Ühest doosist, mille võisite anda teie ise, nagunii ei jätkuks.

Kui aga usute, et elate vanajumala selja taga ja teiega miskit hullu ei juhtu, võtke vereandmist lihtsalt kui üht kena solidaarset tegu. Verd pole õpitud millegagi asendama. Samas päästab see iga päev kusagil kellegi elu.

Loovutage verd, kuni olete terve.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0