Põhikoormus tuleneb ikka sellest, mida aine sees õpetatakse, kuidas seda tehakse - kas lahedalt, poolmängeldes, või on see hirmus tampimine ja tuupimine, kusjuures suur osa õpitavat tuleb kodus omandada, nii et peal on pidev pinge.

Igat ainet on võimalik õpetada lahedamalt, seejuures muidugi mitte kerglaselt, küll aga nii, et kurnavat koormust oleks vähem.

Ruth Soonets
Lastearst, laste tugikeskuse juhataja

Miks on meie koolilapsed stressis ja pinges? Kõige olulisemat rolli mängivad siin peresuhted - kas ema-isa arvestavad lapsega, kas nad märkavad ja tunnustavad teda.

Suhtumine lapsesse algab pisiasjadest, näiteks hommikusest söömisest. Miks nii paljud lapsed hommikuti ei söö: kas vanematel pole raha, viitsimist või harjumust lapsele süüa teha? Paljud lapsed ei saa ka koolilõunat - nad nälgivad pea terve päeva. Arvan, et kõik põhikooli lapsed peaksid saama koolis tasuta sooja toitu, olgu see kas või lihtne supp või kartul ja kaste.

Ja kui paljud vanemad jälgivad, et nende lapsel oleks piisavalt uneaega? Lapse unevajadus on 8-10 tundi, seega tuleks voodisse heita hiljemalt pool kümme.

Ja nii sammuvad hommikuti kooli poole unised ja tühja kõhuga lapsed, ülekoormatud kotid seljas. Nad on väsinud, vaevatud ja higised.

Minule on jäänud mõistetamatuks, miks ei suudeta midagi ette võtta, et laste koolikotid oleksid kergemad. Sellest on räägitud ju kümneid aastaid, aga midagi ei muutu! Tehkem siis korjandus, et muretseda koolidesse lukustatavad kapid, kus lapsed saaksid hoida oma raskeid õpikuid. Meditsiinile me ju küsime raha, miks mitte koolilastele!

Minu vastuvõtul selgub sageli, et last vaevavad peavalud või väikesed palavikud.

Sageli esitavad ka vanemad lapsele liiga suuri nõudmisi, lisaks neljadele-viitele õppimisele peab ta jõudma klaveritundi, trenni ja muusikakooli. Laps ei jõua kõike, laske tal endal valida ja otsustada!

Üks põhjus, miks lapsed ei taha koolis käia, on suhted kaaslastega (kiusamine) ja õpetajatega (alavääristamine). Ma tean, kui raske amet on tänapäeva õpetajal, aga siiski peaks püüdma olla objektiivne. Laps pole süüdi selles, et ta kodu on vaene või tema vanemad ei tööta auväärsel kohal.

Kui last koolis kiusatakse või alandatakse ning ka kodu teda ei toeta, polegi tal ju kohta, kus tunda end kaitstuna.

Kui lapsel on kõht täis, ta on puhanud, teda ei näägutata ning ta leiab tunnustust nii koolis kui ka kodus - siis ta ei ole ju stressis. Siis ei oleks tarvis kaaluda seda, kas lühendada laste koolivaheaega.

Ott Ojaveer
Treffneri gümnaasiumi direktor

Ega gümnaasiumiõpilastel olegi nii palju vaheaega, et seda lühendada annaks - nemad lõpetavad juuni keskel. Põhikool on teine asi, meil seda ei ole, mina nende eest kosta ei oska.

Õpilaste koormus on tõesti suhteliselt suur, aga samas tuleb küsida, mida õpilane peab kolme aastaga selgeks saama, kas ta lihtsalt käib koolis või õpib koolis.

Kui gümnasist lõpetab, siis sattub ta ju turule. Meie peame neid valmistama kõrgkooli astuma - see tähendab kolme aastat väga tõsist tööd. Koormustki tuleb sellest eesmärgist lähtudes vaadata.

Kõik oleneb sellest, kui kõrgeks jäävad ülikoolide nõuded, sest ülikool määrab taseme ja gümnaasium peab õpilased sellele tasemele viima. Paljuski ütlevad ette kõrgkoolid ja ka riigieksamid - nende alusel võrreldakse koole, nende alusel saadakse kõrgkooli sisse.

Gümnaasiumis õppimine ei ole kerge ega peagi liiga kerge olema. Koolis tehaks valmis õppekava ja õpetaja valib õpikud kooli õppekavast lähtudes.

Osa õpilasi kurdab tõepoolest suurt koormust ja see pole teisejärguline probleem. Aga kui tõsine see probleem tegelikult on, selleks tuleks mingi uuring korraldada.

Samas tekib aga küsimus, kas kõik või enamik lapsi peabki gümnaasiumis õppima. Kui kooli või ka riiklik õppekava käib üle jõu, on üle õpilase võimete, siis tekib tõepoolest ülepinge ja stress.

Minu meelest on õige see suund, kuhupoole praegu liigutakse, et gümnaasiumid on neile, kes lähevad kõrgkooli - nii umbes 60 protsendile õpilastest, teistele oleksid jõukohasemad kutseõppeasutused. Kõigil ei ole mõtet stressi piiril pingutada ja kõikidel ei ole tarvis minna kõrgkooli.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5