Lühem suvevaheaeg ei aita alandada õpilaste koolipinget
(26)
28.01.2004 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Põhikoormus tuleneb ikka sellest, mida aine sees õpetatakse, kuidas seda
tehakse - kas lahedalt, poolmängeldes, või on see hirmus tampimine ja tuupimine,
kusjuures suur osa õpitavat tuleb kodus omandada, nii et peal on pidev pinge.
Igat ainet on võimalik õpetada lahedamalt, seejuures muidugi mitte
kerglaselt, küll aga nii, et kurnavat koormust oleks vähem.
Ruth Soonets Lastearst, laste tugikeskuse
juhataja
Miks on meie koolilapsed stressis ja pinges? Kõige olulisemat rolli mängivad
siin peresuhted - kas ema-isa arvestavad lapsega, kas nad märkavad ja
tunnustavad teda.
Suhtumine lapsesse algab pisiasjadest, näiteks hommikusest söömisest. Miks
nii paljud lapsed hommikuti ei söö: kas vanematel pole raha, viitsimist või
harjumust lapsele süüa teha? Paljud lapsed ei saa ka koolilõunat - nad nälgivad
pea terve päeva. Arvan, et kõik põhikooli lapsed peaksid saama koolis tasuta
sooja toitu, olgu see kas või lihtne supp või kartul ja kaste.
Ja kui paljud vanemad jälgivad, et nende lapsel oleks piisavalt uneaega?
Lapse unevajadus on 8-10 tundi, seega tuleks voodisse heita hiljemalt pool
kümme.
Ja nii sammuvad hommikuti kooli poole unised ja tühja kõhuga lapsed,
ülekoormatud kotid seljas. Nad on väsinud, vaevatud ja higised.
Minule on jäänud mõistetamatuks, miks ei suudeta midagi ette võtta, et laste
koolikotid oleksid kergemad. Sellest on räägitud ju kümneid aastaid, aga midagi
ei muutu! Tehkem siis korjandus, et muretseda koolidesse lukustatavad kapid, kus
lapsed saaksid hoida oma raskeid õpikuid. Meditsiinile me ju küsime raha, miks
mitte koolilastele!
Minu vastuvõtul selgub sageli, et last vaevavad peavalud või väikesed
palavikud.
Sageli esitavad ka vanemad lapsele liiga suuri nõudmisi, lisaks
neljadele-viitele õppimisele peab ta jõudma klaveritundi, trenni ja
muusikakooli. Laps ei jõua kõike, laske tal endal valida ja otsustada!
Üks põhjus, miks lapsed ei taha koolis käia, on suhted kaaslastega
(kiusamine) ja õpetajatega (alavääristamine). Ma tean, kui raske amet on
tänapäeva õpetajal, aga siiski peaks püüdma olla objektiivne. Laps pole süüdi
selles, et ta kodu on vaene või tema vanemad ei tööta auväärsel kohal.
Kui last koolis kiusatakse või alandatakse ning ka kodu teda ei toeta, polegi
tal ju kohta, kus tunda end kaitstuna.
Kui lapsel on kõht täis, ta on puhanud, teda ei näägutata ning ta leiab
tunnustust nii koolis kui ka kodus - siis ta ei ole ju stressis. Siis ei oleks
tarvis kaaluda seda, kas lühendada laste koolivaheaega.
Ott Ojaveer Treffneri gümnaasiumi direktor
Ega gümnaasiumiõpilastel olegi nii palju vaheaega, et seda lühendada annaks -
nemad lõpetavad juuni keskel. Põhikool on teine asi, meil seda ei ole, mina
nende eest kosta ei oska.
Õpilaste koormus on tõesti suhteliselt suur, aga samas tuleb küsida, mida
õpilane peab kolme aastaga selgeks saama, kas ta lihtsalt käib koolis või õpib
koolis.
Kui gümnasist lõpetab, siis sattub ta ju turule. Meie peame neid valmistama
kõrgkooli astuma - see tähendab kolme aastat väga tõsist tööd. Koormustki tuleb
sellest eesmärgist lähtudes vaadata.
Kõik oleneb sellest, kui kõrgeks jäävad ülikoolide nõuded, sest ülikool
määrab taseme ja gümnaasium peab õpilased sellele tasemele viima. Paljuski
ütlevad ette kõrgkoolid ja ka riigieksamid - nende alusel võrreldakse koole,
nende alusel saadakse kõrgkooli sisse.
Gümnaasiumis õppimine ei ole kerge ega peagi liiga kerge olema. Koolis tehaks
valmis õppekava ja õpetaja valib õpikud kooli õppekavast lähtudes.
Osa õpilasi kurdab tõepoolest suurt koormust ja see pole teisejärguline
probleem. Aga kui tõsine see probleem tegelikult on, selleks tuleks mingi uuring
korraldada.
Samas tekib aga küsimus, kas kõik või enamik lapsi peabki gümnaasiumis
õppima. Kui kooli või ka riiklik õppekava käib üle jõu, on üle õpilase võimete,
siis tekib tõepoolest ülepinge ja stress.
Minu meelest on õige see suund, kuhupoole praegu liigutakse, et gümnaasiumid
on neile, kes lähevad kõrgkooli - nii umbes 60 protsendile õpilastest, teistele
oleksid jõukohasemad kutseõppeasutused. Kõigil ei ole mõtet stressi piiril
pingutada ja kõikidel ei ole tarvis minna kõrgkooli.
|