Verekeskuse direktor Helve König ütles, et kuigi vereloovutuste hulk aastate võrdluses järjest kasvab, võib kliinikum vähegi rängema õnnetuse korral sattuda seisu, kus doonoreid peab hakkama ka öösel telefonitsi kokku kutsuma.

«Kriisiks piisab kahe auto kokkupõrkest, kui kummaski autos on neli inimest,» näitlikustas König. «Sellistel puhkudel tullakse küll meelsasti verd andma ja see on neist inimestest väga kena, aga see ei lahenda üldist olukorda.»

0- ja A-grupi põud

Ehkki raskesti haigestunute ning 65 aasta vanusepiiri ületanute arvelt jääb doonoreid vähemaks, on juurdetulijaid siiski rohkem: 2002. aastal oli TÜ kliinikumi verekeskuses umbes 16 000 vereloovutust, mullu tuhande võrra rohkem.

Ometi on Tartu verekeskus Helve Königi sõnul sunnitud peaaegu iga päev doonoriverd Pärnu ja Tallinna verekeskusest lisaks küsima, aga sealgi puudub reserv. Kõige suurem nappus on praegu Tartus 0-positiivse ja A-positiivse grupi verest.

Königi hinnangul süvendab verenappust ühelt poolt tavapärane aastaalguse madalseis, mis on seotud koolivaheaja, tudengite eksamisessiooni, aga ka jõulude- ja aastavahetusmelust taastumisega.

«Tundub, et seos on ka haigekassaga: operatsioone on palju, järelikult annab haigekassa operatsioonideks rohkem raha,» arutles König.

Lõikusi ei lisandu

Haigekassa Tartu osakonna direktor Maivi Kets nentis, et ekstra andmeanalüüsi doonoriverd vajavate operatsioonide hulga muutumise kohta pole haigekassa teinud.

«Siiski julgen öelda, et selliste ravijuhtude hulk pole tõusnud,» sõnas Kets. «Pigem on püütud teha rohkem kergemaid päevasi lõikusi, mille juures doonoriverd pole tarvis.»

Ketsi kinnitusel ei tohiks haigekassa eelarve kasvust lugeda välja automaatset ravijuhtude arvu kasvu, sest ka raviteenuste hinnad on kerkinud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0