Põllumajandusülikooli rektor Alar Karis (vasakul) tutvustas eile ülikooli valitsuses struktuurireformi kava. Tema kõrval kuulab õppeprorektor Hardi Tullus

Rektor Alar Karise selgitusel on reform ajendatud põllumajandusülikooli liigsest killustatusest, mis pärsib nii õppe- kui ka teadustööd ja raiskab raha ning inimpotentsiaali. Kuus teaduskonda ja kaheksa instituuti, millest igaühel on oma ülemus - seda on Karise hinnangul liiga palju.

Uue struktuuri järgi hakkaks õppekavade koostamine käima instituutidest sõltumatult, see jääks õppekava loomise ja kaasajastamise komisjonide ülesandeks.

Praegu on õppekavade loomise initsiatiiv teaduskondadel ning nende huvid domineerivad tudengi ja ühiskonna huvide ees, mis tegelikult peaksid olema esmatähtsad, rääkis teadus- ja arendusosakonna juhataja Andi Pärn.

«Kui õppekava on valmis, vaadatakse, kas lektori saab oma ülikoolist või on mõistlik palgata ta naaberülikoolist või hoopis mõnest erafirmast,» sõnas Pärn. «Siis ei lähtuta sellest, et naabertoa kolleegil on väike koormus, las tema loeb.»

Reformiprojekt lähtub ülikooli mitu aastat tagasi valminud arengukavast, mille juhtmotiiv on õppe- ja teadustöö lähendamine ning seeläbi tudengitele parema hariduse andmine.

Seejuures peab kõigi akadeemiliste töötajate tööülesandeks saama õppetöö korraldamine paindliku õppekavade süsteemi raames. Reformiprojekt näeb ette moodulõppe, mis võimaldab vajalikke kursusi võtta ükskõik millisest ülikooli struktuuriüksusest.

Ka sõnastab reformiprojekt eesmärgina detsentraliseerimise ja ühetaoliste õigustega akadeemilise struktuuri loomise. Praegustel instituutidel on teaduskondadega võrreldes oluliselt suurem autonoomia.

Professor juhib

Uut struktuuri iseloomustas Karis kui professorikeskset. Valdkondade kaupa jagatud ülikoolis ei ole väiksuse tõttu ette nähtud uusi alastruktuure. Tinglikult on valdkondade katusorganisatsioonid nimetatud instituutideks ja õpetamine jaotub nende vahel.

Nendes on professorid, kelle ümber koondub teadus. Senised professuurid jääksid üldjoontes alles, siiski ei välistanud rektor mõne valdkonna professuuridest loobumist.

Ulatuslikule reformile, mis sisuliselt tähendab ülikooli puslekildudeks lahtivõtmist ja uuesti kokku panemist lähedaste erialade ja valdkondade kaupa, on tekkinud ka üksjagu opositsiooni.

Reformis on ohte

Näiteks akadeemik Erast Parmasto, pidades EPMÜ struktuuri reformimist vajalikuks, väljendas kartust, et umbes poole põllumajandusülikooli teadusproduktsioonist andev zooloogia ja botaanika instituut võib mingite osade kaotamise tõttu oma teadusvõimekuses kaotada.

Parmasto viitas Krõlovi valmile moosekantide tulutust ümberpaigutamisest.

Karis aga vastas sellele, et Krõlovi valmis on eeldus, et keegi pilli mängida ei oska.

«Ülikoolis on mängijaid küll, aga nad paiknevad valesti. Meil on viiuldaja pandud timpanite kõrvale ja ei kosta välja,» pareeris Karis.

Juba veebruarikuisel nõukogu istungil loodab rektor reformi alused kinnitada, juuniks peaks valmis olema ruumilis-territoriaalne arengukava.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2