Tartu ehitusjärelevalve kontrollis vihjeid linnapea Urmas Klaasi krundil käiva abihoone ehituse ebaseaduslikkuse kohta ja jõudis järeldusele, et ehitusõiguse taotlemine on käinud korrektselt, kuid ehitusõiguse andmisel on linnavalitsus teinud vea.
Tartu linnavalitsus eksis linnapea krundil ehitusõigust andes
20. mai 2014, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles Tartu Postimehele, et ehitus käib kirjaliku nõusoleku alusel, mis on antud ehituse rekonstrueerimiseks. Et uus abihoone tuleb vanast garaažist kõrgem, peaks linnavalitsuse väljastatud nõusolek olema rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Kuid et vanast abihoonest ei jää midagi alles, oleks pidanud nõusoleku andma hoopiski uue ehitise püstitamiseks.
«Ilmselgelt on projektist näha, et lammutatakse vana garaaž. Ehitatakse täiesti uus. Ma ei tea, miks luba on antud rekonstrueerimiseks,» ütles Aint.
Tema sõnul on valesti koostatud dokumendi allkirjastanud arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Andrus Mäesepp.
Linnapea Urmas Klaas ütles Tartu Postimehele, et läinud aasta augustis taotles ta ehitusõigust oma üksikelamu laiendamiseks veranda võrra ja väikeehitise rekonstrueerimiseks, sest vana abihoone - garaažiga pesuköök - oli lagunenud.
Nädal-poolteist tagasi pöördus aga naaber tema poole murega, et rajatav tulemüür on liiga kõrge ja varjab päikest, mispeale abihoone ehitus on peatatud ja projekteerija kaalub koos päästeametiga võimalust teha madalam tulemüür.
Probleemi avalikkuse ette toonud Mihkel Kunnuse blogipostitus väitega, et ehitamine käib dokumentideta, tõukus Klaasi sõnul aga tõsiasjast, et päringu dokumentide olemasolu asjus ei tehtud mitte tema krundi kohta, vaid naaberkrundi kohta.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, seda tuleb küsida osakonnast, miks on ehitusõiguse andmisel pealkirja sõnastusega eksitud, kuid sisulises plaanis ei ole vahet, sest õiguslikud tingimused ja ka riigilõivud on ühesugused.
«Taotlus on esitatud ka lammutamiseks ja selle sisust tuleb ka välja, et uus püstitakse. Miks osakond kirjaliku nõusoleku rekonstrueerimiseks andis, seda ma ei oska selgitada,» rääkis Mölder.
Lisatud naabri kommentaar
Naaberkrundi omanik on Anne Lakk ja tema kooskõlastuse leiab projektikaustas olevalt asendiplaanilt. Tema kommentaari ajalehel saada ei õnnestunud.
Küll oli valmis kommentaari andma tema abikaasa Enn Lakk, kes rääkis, et ainus mure oli, et uus abihoone tuleks vanast madalam ja seda Klaas kooskõlastust küsimas käies ka lubas.
«Mina kirjutasin alla, et oleks madalam, et saaks rohkem päikest. See oli enne umbes 3,20 meetrit, meie huvi on, et tuleb natukegi alla,» ütles Lakk. «Aga mina ei ole krundi omanik, mina olen lihtsalt naabrimees. Seda Klaas teadis.»
Ent kui tulemüüri kõrgus oli juba neli meetrit, arvas Lakk, et midagi on valesti. Kuid siis oli veel kaks rida kive panemata.
«Usaldus naabrimehe vastu sai kannatada, sest ta ütles, et tuleb tunduvalt madalam. Mul ei olnud põhjust kahelda, sest oleme hästi läbi saanud,» rääkis Lakk. Ta lisas, et Klaas tuli kooskõlastust küsima, kui tema töötas väljas, prille polnud ja ta ei näinud, mis oli joonisel.
Klaas ütles ajalehele, et see väide on jama, sest projektikaust oli naabrite käes mitu päeva.
Kuid kas oli ka lubadus, et uus hoone tuleb madalam? Selle peale Klaasilt kindlast vastust ei tulnud, ta viitas, et jutt oli sellest, et ta püüab teha sama kõrge ja et see peab vastama normidele. «Täpselt ei mäleta,» ütles Klaas Tartu Postimehele.
"Vabandan kõigi ees, keda see juhtum on riivanud," ütles Urmas Klaas tööpäeva lõpul.