Jalgpalli MMile saksa fännidega koos kaasa elavale kirjanikule Mart Kivastikule ei meeldi, kui edu üritatakse saavutada pettusega.
Mart Kivastik ei salli teesklejaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Mart Kivastik MMi vaatab?
Ma liiga suur vutifänn ei ole. Aga kui põnevaks läheb, siis vaatan küll. Euroopa meistrikad on põnevamad. Siis on meeskonnad tuttavamad. Hondurase ja Nigeeria vutt mind ei tõmba.
Milline oli esimene jalgpalli MM, mida õnnestus jälgida?
Ma arvan, et see oli 1974. Olime poistega ujumislaagris Lüllemäel.
Keda tollal fännasite või mis erilisemalt meelde jäi?
Erilise mulje jättis kunagi Hollandi meeskond, kes kaotas miskipärast finaalis Saksamaale. Mis aasta see oli? Igatahes Holland oli parem ja Saksamaa võitis. Gerd Müller lõi 2:1.
On teil jalgpallis praegugi mõni lemmikriik või -mängija?
Minu lemmikriik on Eesti. Sel riigil pole aga MMile asja.
Kui palju olete jõudnud tänavust MMi vaadata?
Mõnda mängu olen näinud. Ma olen praegu Wiesbadenis Saksamaal. Siin on kõigil närv must, serblased enam moes ei ole. Nüüd nad arutavad, kuidas peaks Ghanat võitma. Et Klose on väljas ja kollaseid kaarte on liiga palju ja igasugu hädasid on kuhjaga. Kuigi vaim on neil kange. Aga kui nad peaks kaotama, siis on see vist hullem kui Berliini langemine 1945.
Mis mulje on senised mängud jätnud?
Esialgu on mulje, et vutti mängitakse kätega. Nagu Maradona ja Henry ees, nii teised järel. Jalgpall on selles mõttes mage mäng, et igal juhul üritatakse petta. Pooled mehed vähkrevad maas ja teesklevad. Ei ole huvitav, ausalt.
Mida võiks jalgpallis kirjaniku pilguga vaadata või näha?
Ma ei tea, mida see kirjaniku pilk peaks tähendama. Mäng peab ilus olema. Ilus kaotus on parem kui igav võit.