Linn soovib muuta kolmanda sektori noortekeskuste rahastamist, nii et igal aastal toetuse taotlemise asemel oleks mittetulundusühingutel kindel leping kolmeks aastaks.
Linn tahab noorsootöö rahastamist muuta
14. mai 2014, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus tegutseb neli suurt noortekeskust. Neist kaks, Lille maja ja Anne noortekeskus, on mõlemad linna hallata, Tähe noortekeskus ja ekstreemspordihall on aga mittetulundusühingute käes ja saavad linnalt igal aastal toetust taotleda.
See tähendab kahele viimasele aga, et iga aasta lõpus varitseb ebakindlus: kas tänavu linn toetab meid või mitte?
Martin Bachmann AK Rahinge spordiklubist, mis skate-halli haldab, rääkis, et kui on teada toetus vaid üheks aastaks, siis takistab see pikemate plaanide tegemist. Näiteks ei ole mõtet teha suuri investeeringuid, kui ei ole kindlust järgmise aasta rahastuses.
Pikem leping
Just selle pikemaajalise kindluse saavutamiseks on linna noorsooteenistus töötanud välja plaani, et kolmanda sektori noortekeskusi võiks hakata rahastama pikemaks ajaks sõlmitud halduslepingu alusel.
See tähendab, et kohalik omavalitsus, kõnealusel juhul Tartu linn, annab talle seadusega määratud ülesande – noorsootöö korraldamise – üle juriidilisele isikule.
Linna noorsooteenistuse peaspetsialist Anne Õuemaa rääkis, et halduslepingu sõlmimiseks korraldatakse hange ja kandideerida saavad keskused, mis vastavad kindlatele nõuetele.
Otsuse eelnõu järgi volitatakse noortekeskuse teenust osutama kaks ühingut, mille põhitegevus on laias laastus noortele igapäevase mitmekülgse tegevuse pakkumine, nende nõustamine, teavitamine ja koolitamine ning ürituste korraldamine.
Lisaks põhitegevusele peab üks noortekeskus pakkuma ekstreemspordi harrastamise võimalusi ning teine olema suunatud noorte ettevõtlikkuse arendamisele ja korraldama mobiilset noorsootööd.
Esialgu on plaanis sõlmida lepingud kolmeks aastaks. Pikk leping ei tähenda aga seda, et keskus võiks ennast lõdvaks lasta ja teenuse kvaliteet halveneda: linn kontrollib asutusi pidevalt ning lepingu rikkumiste korral võidakse see katkestada.
Halduslepingu alusel rahastamisele üleminek on peamiselt juriidiline muutus, linna panus kahele noortekeskusele eriti ei suurene.
Õuemaa sõnul tuleks üle vaadata aga keskustele määratud palgaraha, sest kui linn nõuab MTÜdelt sama tulemust kui munitsipaalnoortekeskustelt, siis peaks ka nende palgad olema võrdsed. Praegu saavad noorsootöö spetsialistid linna asutuses brutopalgaks 652 eurot, teistes keskustes on tasu väiksem.
Linn peab aga noorsootööle rohkem raha andma juhul, kui leitakse, et praegu käima lükatud mobiilse kontaktnoorsootöö projekt on ennast õigustanud ja linn hakkab seda ise rahastama.
Abilinnapea Tiia Teppan kinnitas, et see tähendaks kindlasti ka noorsooteenistuse järgmiste aastate eelarve suurendamist. Kust või mille arvelt raha täpselt tuleb, selgub sügisel.
Poliitikud arutavad
Praegu on eelnõu käinud läbi linnavalitsuse käest, täna arutab seda volikogu hariduskomisjon ja järgmisel nädalal volikogu.
Õuemaa sõnul on tegemist äärmiselt vajaliku muudatusega ning kui see läbi ei lähe, siis on sellel tõenäoliselt pigem poliitilised põhjused kui midagi muud.
Kui volikogu plaani heaks kiidab, kuulutatakse esimesel võimalusel noortekeskustele välja hange.