Vana sõjaväelennuvälja täitmisest kodude, äride, sportimiskohtade ja tööstushoonetega on aastaid räägitud. Raadile Tartu mõnusa eeslinna kujundamine on aga hulga keerulisem kui põllule uue elurajooni ehitamine.
ERMi kerkiv peahoone annab lootust
12. mai 2014, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurem osa ehk ligi 600 hektarit on Raadi endisest lennuväljast Tartu valla maa. Seitse aastat tagasi ütles Tartu vallavanem Aivar Soop Tartu Postimehele, et kui Eesti majandusel läheb hästi, siis on 2012. aastal Raadi lennuväljal mõnus elukeskkond ja koht kõigile, kes tahavad aega veeta, silmaringi laiendada või sporti teha.
Need sõnad pole kahjuks täide läinud, kuid Soobi sõnul on lennuväljal siiski palju uut. «Sealt on koristatud jäätmed, mis olid suureks ohuallikaks,» ütles ta. «Samuti käib Raadil aktiivselt Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus. Üks tähtsamaid teemasid on looduskaitseala moodustamine.»
Millal arendajad ärkavad?
Tartu vald on kehtestanud oma lõunaosa ehk lennuvälja alal nelja järgu detailplaneeringud. «Laias laastus poolel lennuväljast on üldplaneeringust lähtuvad detailplaneeringud kinnitatud,» selgitas Tartu valla arhitekt Riivo Leiten. «Edasi liigume osade kaupa, ka tuleb mõned kohad ümber planeerida.»
Ümberplaneerimise üks põhjus on rajatav Raadi looduskaitseala, kust pidi Tartu valla maale jõudma Tartu linnast tulev infrastruktuur ehk teed, torud ja kaablid. Aastaid tagasi kavandas Tartu vald nüüd looduskaitse alla minevale alale ka golfiväljaku.
«Looduskaitseala võtab pool golfiväljakut ära,» märkis Raadi lennuväljaga tegeleva Tartu valla ettevõtte Raadi Arenduse OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld. «Poole väiksema väljaku rajamine pole investoritele ahvatlev, nad tahavad teha täisväljakut.» Leiteni sõnul pole golfiväljaku mõttest siiski loobutud, väljak tahetakse veidi teisel kujul rajada veidi teises kohas.
Seni pole ettevõtjad soovinud välja ehitada Põhjakeskust, ka pole ERMi uue hoone lähedale kortermajade ning sealt kaugemale kavandatud äri- ja tootmishoonete püstitamiseks koppa maasse löönud. Põhjakeskuse ning teiste hoonete rajamise vastu tekib huvi siis, kui valmib Annelinnast Raadile kulgev Idaringtee, märkis vallaarhitekt. Millal see juhtub, pole kellelgi õrna aimugi.
Aastaid lennuväljal tegutsenud autoturg ja libedarada pole mõeldud oma kohale päriseks jääma, kuid kui kaua need ajutistena rajatud kohad seal tegutsevad? «Ei oska tulevikku ette näha,» kostis Jüri Reinpõld. «Kui ERMi hoone valmib, küll siis ka arendajad ärkavad.»
Sobiv koht tööstusele
ERMi kerkiva hoone pärast on ka vald keskkonnainvesteeringute keskusele esitanud juba teise taotluse toetuse saamiseks Raadi mõisa taga olevast vanast karjäärist veesilmade ja haljastusega ajaveetmiskoha tegemiseks. «Tahame muuseumi uhke hoone ümbruse oma poolt korda saada,» selgitas Reinpõld.
Esialgu jätkub sealkandis aga ajutine tegevus: lennurajale tehakse teine libedarada, raja lõpus töötab varsti ühe ajutise asfaldivabriku kõrval ka teine.
Luunja vald, millele kuulub endisest lennuväljast alla saja hektari, pole sinna planeeringut teinud. «Sinna tuleb detailplaneering teha, sest alal on tulevikku,» ütles Luunja vallavanem Aare Anderson. «Piirkond sobiks hästi suurt ruumi vajavale tööstusele, sest inimesi seal ümberringi ei ole.»
«Oleme rääkinud ettevõtjatega, seni pole need alad neile atraktiivsed olnud, linn jääb kaugele ning sellepärast pole sinna infrastruktuuri investeerimine mõeldav-mõistlik,» märkis Aare Anderson.
Praegu tegutseb Luunja valla piiridesse jääval lennuväljal vaid AS Giga.