Roosi tänava lõpus laksutavad okastraataia taga võpsikus ööbikud. Kui Tartu linn jaksab head mõtted teoks teha, saab vana sõjalennuvälja äärde kavandatud kultuurilinnakus linnahallis ööbikute asemel teisi lauljaid kuulata. Millal, ei oska keegi öelda.
Punakotkad lendasid Raadi ligi 700-hektariselt sõjalennuväljalt ära 1992. aastal. Tartu linn sai sellelt alalt Puiestee tänavalt alates kuni Raadi mõisani enda valdusse 158 hektarit. Lisaks hakkas linn täieõiguslikuks peremeheks ka Jaamamõisa oja taha jäävas Hiinalinnas, kus nõukogude ajal elasid peamiselt sõjaväelased ja nüüd tegutsevad potipõllumehed.
Kuid võõrväelt tagasi saadud üsna suur maa on Tartule nagu nööp, millele tuleb pintsak külge õmmelda. Mõtteid selleks on.
«Raadi militaarmaastik on kavandatud asenduma kultuurilinnakuga,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. «Linnavalitsuse ülesanne on Raadi arenguks tingimuste loomine ja üksjagu tööd on seal ka tehtud. Olemas on detailplaneeringud, millega on määratud maa-alade sihtfunktsioonid ja krundid, tänavavõrgustik, säilitatav hoonestus ja uuesti hoonestatavad alad.»
Uue sisuga linnak
Puiestee tänava ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hooneni viiva Muuseumi tee vahelisele alale on kavandatud hooneid ja kohti, mida saavad kasutada nii tartlased kui ka siia kaugemalt tulnud, selgitas Tartu linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.
Näiteks Kasarmu ja Puiestee tänava nurgale peaks kerkima erivajadustega õpilastele kaasava hariduse keskus. Selle taga on eraldatud maa waldorfkoolile oma maja ehitamiseks.
Vana sõjaväestaadion jääb puhkealaks ning mis saab selle juures olevatest vanadest tallidest ja kas seal elavad suksud jäävad ka edaspidi linnahobusteks, pole otsustatud.
Tallidest Raadi poole jäävale alale on kavandatud võimsa võsa asemele filmilinnak ja avatud lava, selle taha vanadesse angaaridesse vanatehnikamuuseum ning Roosi tänava otsas ERMi uue hoone vastas ootab maalahmakas linnahalli. Vanatehnikamuuseumi ja filmipaviljoni valmimine sõltub linnapea sõnul Euroopa Liidu struktuurifondide uutest toetustest.
Linnahalli lähedale jäävast Muuseumi tee kõrval olevast metsa kasvanud kruusakarjäärist on kavas teha oma Kassitoome, kus kõik saavad talvel kelgutada ja suusatada. Seni pole linnal õnnestunud selleks keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) toetust saada.
Esmalt plats puhtaks
«Suurima muutuse toob Raadi kanti ERMi uus hoone,» märkis Indrek Ranniku. «See maja tõmbab piirkonna käima ning kaotab sealt militaarse tooni.» Ehk hakkavad siis ka arendajad seda kanti teise pilguga vaatama ja asuvad tegutsema. Näiteks Roosi tänava äärde vanatehnikamuuseumi vastu saab ehitada uusi kodusid-eramaju. Nelja neljakorruselise kortermaja maa on ootel Puiestee tänava ringgaraažide taga.
Nende garaažide ja kortermajade vahele on jäetud kultusmaa. Sinna soovis Tartu üks kogudus ehitada kiriku, kuid kogudusel tekkis võimalus osta kirik ja plaan jäigi plaaniks. Võimalik, et seal kerkib kõigepealt kaduma määratud ringgaraažide asemele hoopis kauplus.
Kuigi laias laastus Narva maanteest Jaamamõisa ojani kavandatud hoonetest-kohtadest pole seni ühtegi valminud, ei saa öelda, et linn selles piirkonnas midagi teinud poleks. Eelmisel aastal algas Puiestee ja Kasarmu tänaval KIKi toetuse abil vanade sõjaväehoonete lammutamine ning see töö jätkub, kinnitas linnapea.
Peale juba lammutatud 15 vana sõjaväehoone, mida Indrek Ranniku nimetab ajalooliseks reostuseks, kaovad sel suvel maa pealt järgmised 17 hoonet. Lammutusjärge jääb ootama 15 sõjaväehoonet, mis peaksid olema linnapildist läinud 2015. aasta kevadeks.
«Aga ruttu ei sünni Raadi kandis midagi uut,» märkis Urmas Klaas. «Sealne ala on suur, selle kordategemiseks kulub aega ja raha. 2017. aastaks kultuurilinnak valmis ei ole.» Ta selgitas, et Raadi ja Jaamamõisa endised sõjaväealad on pindalalt suuremad kui mõni Tartu linnaosa ning nende alade täisehitamine võtab aega aastakümneid.
Hiinalinn jääb linnapilti
«Linna areng sõltub majanduse arengust ja linnaelanike arvust,» lisas linnapea. «Näiteks on Jaamamõisas 20 aastaga valmis saanud kõigest neljandik sinna kavandatud elamupiirkonnast.»
Viisaka nimega Jaamamõisa ehk Jaamamõisa oja taha jääv Hiinalinn praegu Tartu plaanides ei ole. «See elamumaaga kant hakkab linna huvitama ilmselt alles paarikümne aasta pärast,» pakkus Indrek Ranniku. Seega saavad ka tänavu Hiinalinnas seemned mulda ja taimed kümnetesse kasvuhoonetesse istutanud potipõllumehed seal oma hobi ja datšaga rahus edasi tegeleda.
Linnapea sõnul tuleb lähitulevikus Raadi piirkonnas lõpetada endiste sõjaväehoonete lammutamine ning koristada ERMi läheduses linnale kuuluvalt maalt vanad aiad ja võsa. Oma panuse selle ala korrastamisse saab anda ka kaitsevägi, millele Tartu linn annab järgmisel aastal piirkonnas üle kogu vajamineva maa.
Välja on vaja ehitada ka
linnast ERMi uue majani viiv Roosi tänav, millele on olemas eskiisprojekt. Suure tõenäosusega ongi Roosi tänav esimene ja mitmeks edasiseks aastaks ka viimane objekt, mille Tartu linn endisel sõjalennuväljal kõigile nähtavalt uueks muudab.