Tartu katsetab rendijalgratastega

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufondi poolt rattaringluse projekti juhtiv Martin Aadamsoo on suur jalgrattasõitja.
Arengufondi poolt rattaringluse projekti juhtiv Martin Aadamsoo on suur jalgrattasõitja. Foto: Erik Prozes

Võtad hommikul tööle minnes kodulähedasest laenutusest jalgratta ja jätad selle kesklinna jõudes samasugusesse laenutusse, seejuures on esimesed pool tundi sõitu tasuta – vähem tossu, parem tervis!

Eesti Arengufond haaras rattal lenksust ja püüab rattaringluse süsteemi katseprojektina kõigepealt ellu viia Tartus ja laiendada seejärel teistesse Eesti linnadesse. Maailmas on 600 linna, kus rattaringlus toimib, aga arengufond püüab seda kõike teha eriti uuenduslikult. Niisiis panidki fond ja Tartu linn äsja allkirjad koostöölepingule, mille käigus töötatakse tänavu välja rattaringluse esialgne äriplaan ja tehakse valmis terviklik eelprojekt.

Arengufondi poolt rattaringluse projekti juhtiv Martin Aadamsoo on suur jalgrattasõitja.

«Euroopas tuli suur rattaringluse laine kümmekonna aasta eest, kui Pariisis tehti väga edukas süsteem, mis levis kulutulena üle Euroopa,» lausus ta. «Eelmisel suvel avati rattaringlus Vilniuses ja sealgi on läinud sellega hästi – süsteemi laiendatakse.» Eestis võiks Aadamsoo sõnul olla vähemalt neli-viis linna, kus lasta jalgrattad käima käest kätte.

Kuni tuhat ratast

Rahvusvahelise kogemuse järgi peaks linn olema kaetud rattaparklate ja rattateede võrgustikuga, nii et parklate vahe ei oleks rohkem kui 300–400 meetrit. See ei tähenda, et parklad peaksid tingimata olema kõikjal linnas – näiteks äärelinna eramajade rajoonis eelistab suur osa elanikke ilmselt autot.

Eelprojekti raames peakski sügiseks selgeks saama, mismoodi rattaringlus Tartus teha. «Tartu-suurusele linnale oleks tõenäoliselt mõistlik 500–1000 ratast ja 50–100 parklat,» hindas Aadamsoo.

Rattad on parklas automaatlukustuvad, mis tähendab, et tööjõudu sinna vaja pole. «Lahti- ja kinnilukustamiseks on maailmas nii pangakaardi- kui ka mobiiltelefonipõhiseid lahendusi,» selgitas projektijuht. «Üks meie eesmärke ongi töötada välja võimalikult uuenduslik süsteem, mis tähendab, et tõenäoliselt saaks ka teenuse eest tasuda mobiiltelefoniga.»

Laenutamine on tasuta esimesed pool tundi, millest piisab Tartus äärelinnast kesklinna väntamiseks. Aadamsoo loodab, et hoolimata tasuta pooltunnist tasub rattalaenutus end operaatorile ära. Esiteks on süsteemil liitumistasu, teisalt muudetakse jalgrattad liikuvateks reklaamipindadeks ja käitaja teenib tulu reklaamist.

Kui rattaringlus Tartus õnnestub, plaanib arengufond pakkuda oma mudelit teistele suurematele Eesti linnadele. «Eelkõige peab linn ise olema huvitatud,» lisas Aadamsoo. «Rattaringlus lahendab omajagu transpordiprobleeme ja teeb seda odavamalt kui ühistransport või autoteede juurdeehitamine.»

Turistidele on kavas välja töötada omaette nutitelefoni rakendused. «Kui turist tuleb Tartusse ja laenutab telefoni abil ratta, saab ta oma telefoni kaardi sõidusoovitustega,» tõi Aadamsoo näite. «Telefon võiks teda üksiti sõidu ajal juhtida ja teavitada, kui ta on jõudnud mõne huviväärsuseni.»

Hädas varastega

Jalgrattasõidu entusiast Erko Valk ütles, et proovis koos kaaslastega läinud kümnendil Tallinna kesklinnas rattaringlust käima saada, aga ei õnnestunud. «Meil oli kolm-neli laenutuspunkti, kus olid meile annetatud vanad jalgrattad,» rääkis ta. «Paraku ei õnnestunud see väga hästi, ehkki huvi oli ja rattaid laenati – kõiki ei tagastatud.» Laenutuspunktis pidi alati keegi kohal olema ja vabatahtlikke oli selleks raske leida.

Arengufondil on varguste vältimiseks mitu meetodit. Esiteks tulevad parklatesse valvekaamerad ja vibratsiooniandurid. Ratast ei saa laenutada anonüümselt ja laenutaja tuvastatakse. Lisaks on ringlevad rattad äratuntava eridisainiga.

Varastamisest suuremaks probleemiks võib kujuneda rataste lihtviisiline lõhkumine.

Prantsusmaal Lyonis suurenes rattaringluse tööle hakates rattaliiklus tervelt poole võrra. «Esiteks muutub ratas tänavapildis uueks normaalsuseks ja selle peale hakkavad mõtlema ka need inimesed, kes varem sellist varianti ei kaalunud,» selgitas Aadamsoo. «Teiseks ehitatakse rattateede võrk ja see toob juurde kasutajaid.»

Tulevast aastast avaneb Euroopa Liidu meede, mille eesmärk on linnaliikluse edendamine. Sealt on omavalitsustel võimalik rattaringluse rajamiseks raha küsida. Linnapea Urmas Klaasi sõnul on koostöölepingu eesmärk teha projekt, millega minna fondidest raha taotlema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles