Lapsed õppisid teist inimest õnnetuses aitama

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nipide rühma poisid Sander Sütt (vasakul) ja Oliver Veske õpivad pöidla sidumist.
Nipide rühma poisid Sander Sütt (vasakul) ja Oliver Veske õpivad pöidla sidumist. Foto: Kristjan Teedema

Klaabu lasteaia kuue- ja seitsmeaastased lapsed said teisipäeval päris hea ettekujutuse sellest, kuidas teha südamemassaaži, miks on vaja osata abivajajat külili asendisse keerata ning kuidas siduda veritsevat näppu või katkist põlve.

Esmaabikooli tunde korraldasid Klaabu lasteaias Tartu tervishoiukõrgkooli üliõpilased Mari-Ann Valdre, Liili Saar, Astra Puusepp ja Liisa Kriit.

Neile oli esmaabikoolitus kui valikaine, kus neil tuli end proovile panna selles, kuidas kõrgkoolis juba omandatud esmaabitarkusi teistele edasi anda. Pealegi on tervishoiukõrgkooli tegevuse üks eesmärke rikastada kogukonda teadmiste ja oskustega.

Esmakordne kogemus

Varem olid need tervishoiukõrgkooli teise ja kolmanda aasta üliõpilased, kes tulevikus asuvad tööle õdede ja ämmaemandatena, esmaabiõpetust jaganud vaid täiskasvanutele ja gümnaasiumiõpilastele, nüüd aga olid nende ees lapsed. See oli esmakordne kogemus ja mitte sugugi kergete killast.

Klaabu lasteaia Nipide, Kalade ja Liblikate rühma lapsed kuulasid ahnelt kõike, mida valges kitlis tädid neile kõnelesid ja näitasid, valmis kõike järele tegema ja üle kordama.

Vahel ei mallanud nad õpetaja jutus vahet oodatagi, sest pidevalt tuli meelde lugusid, mis oli kellegagi juhtunud ja millest oli kohe vaja kõigile rääkida. Kuidas üks tädi murdis libedaga jala või kuidas emal oli käsi kipsis või kuidas isa töökoha seinal oli plakat, millel samuti õpetati esmaabi andmist.

Lapsed teadsid hästi, mida tähendab esmaabi. Nad kirjeldasid, et see on abi, mida tuleb anda siis, kui keegi kukub näiteks jalgrattaga. Lapsed teadsid ka telefoninumbrit 112 ja märkisid, et just sellele numbrile tuleb helistada, et kiirabi tuleks.

Nad teadsid sedagi, et kui sõrm on katki ja veri voolab, peab kõigepealt haava puhtaks pesema ning alles siis võib plaastri peale panna või kui voolab palju verd, tuleb see koht kinni siduda.

Lasteaiaõpetaja Diana Kudo ütles, et laste asjatundlikkuse üle ei maksa imestada midagi. Lasteaias on varemgi esmaabi andmisest räägitud, samuti kodudes, ning väga suur osa laste teadmisi pärineb telesaadetest. Eilne koolitus andis tema sõnul veel kord lastele märku sellest, et abivajajat tuleb märgata.

Eile hommikul oligi olnud ühes rühmas juhtum, kus keegi oli kukkunud ja haiget saanud. Kohe tuli üks laps sellest täiskasvanule rääkima ja teised hakkasid lohutama.

Ämmaemandaks õppiv Mari-Ann Valdre ja tulevane õde Liili Saar õpetasid lastele seda, kuidas teha kindlaks, kas mahakukkunud inimene on teadvusel või mitte. Seejärel näitasid nad eri suuruses nukkude peal, kuidas teha kannatanule südamemassaaži, ja seletasid, miks on seda vaja teha.

Aitamise julgus

Mari-Ann Valdre oli nõus sellega, et vaevalt satub laps olukorda, kus ta on ainus inimene teadvuseta maaslamaja juures. Ometi võib süda ootamatult seiskuda näiteks vanaemast lapsehoidjal.

Tähtsam kui miski muu on tema meelest aga see, et mida varem lastele esmaabi andmisest rääkida, seda tugevamini paneb see aluse tema tulevastele teadmistele. Ka annab selline esmaabikoolitus lapsele siiski natuke suuremad oskused kui haavale teelehe pealepanemine.

Ka veendumuse, et kui keegi on hädas, tuleb julgeda aidata.

Kuueaastasel Sander Uude­bergil oli pärast koolituse lõppu kõik oluline meeles. Ta rääkis, et temal juhtus alles hiljuti äpardus garaažis saega tööd tehes – nad tahtsid koos õega laevukest valmistada. Näpp sai kriimustada ja veri voolas.

Sander ei sattunud paanikasse, vaid läks kohe tuppa ja laskis emal näpu kinni siduda. Nüüd on käsi juba ammu terve.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles