ERMi maja soovib kütta vaid üks firma

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadil kerkivas Eesti Rahva Muuseumi hoones peab selleks sügiseks soe sees olema. Kas see tuleb Tartu soojavõrgust kaugküttega, selgub hiljemalt maikuu lõpuks.
Raadil kerkivas Eesti Rahva Muuseumi hoones peab selleks sügiseks soe sees olema. Kas see tuleb Tartu soojavõrgust kaugküttega, selgub hiljemalt maikuu lõpuks. Foto: Kristjan Teedema

Ehitajad kasvatavad Raadil ERMi uut hoonet iga päevaga üha kõrgemaks. Sügiseks peab selles soe sees olema ning ilmselt hakkab maja kütma ja jahutama kavandatud maakütte asemel kaugküte.

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone soojus- ja jahutusenergia ostmiseks korraldatud riigihankele laekus pakkumise viimaseks päevaks, reedeks, üks pakkumus, mille esitas kontserni Fortum Tartu üks neljast äriühingust, AS Tartu Keskkatlamaja, teatas Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.

«Oleme valmis sügisel seda hoonet kütma,» kinnitas ASi Tartu Fortum juht Margo Külaots. «Ehitame igal suvel soojatorustikke, see töö pole meile võõras.»

Hoone kaugküttega soojendamiseks on tarvis Puiestee tänavalt Roosi tänava kaudu rajada 1,7-kilomeetrine soojatorustik, millest 400 meetrit on muuseumi kinnistul. Soe tuleb linna võrgust. Muuseumihoonet hakatakse suvel jahutama nii nagu suuri kaubanduskeskusi ehk elektriga töötavate külmaseadmetega. Külaotsa sõnul on kütte ja jahutamise tootmiskulud enam-vähem ühesugused.

Vaidluse plussid

«Kaugküte oli maja omaniku Riigi Kinnisvara soov ja nüüd ilmselt see soov täitub,» tõdes Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. «Hoone omanik on teinud valiku. Oleme rõõmsad, kui saame sinna õigel ajal sisse kolida.»

Projekti järgi pidi ERMi uude majja tulema monopolist ja kaugetest tarnetest sõltumatu maaküte, mida on küll rajada kallis, kuid millega saadav talvine küte ja suvine jahutus on hoone kasutajale teistest kütteliikidest odavam.

Kuid mullu juulis käis RKAS välja, et hoonet peaks kütma ja jahutama kaugküttega – vajaliku tehnosüsteemi rajab teenust pakkuv firma, RKAS maksab vaid liitumistasu ning hiljem tasub muuseum kütte- ja jahutusenergia eest.

Tõnis Lukas sellise muudatusega päri ei olnud ja avalikuks tüliks paisunud vaidluste tulemusel kuulutas RKAS välja avatud riigihanke hoonele kütte- ja jahutusenergia ostmiseks.

«Kõigile avatud pakkumine oli ERMi töö tulemus,» ütles ta. «Tänu avalikule pakkumisele pidi Tartu Keskkatlamaja emafirma Fortum Tartu tegema ilmselt soodsama pakkumise, kui ettevõte oleks teinud eelmisel suvel.»

Vaidlustest sai ERM kasu teisegi kandi pealt: alles sel aastal andis RKAS muuseumile lubaduse, et ettevõte teeb ise korda maakütte alla minema pidanud võsastunud ala, kuhu tuleb teemapark.

«Selle ala puhastamine oleks muidu jäänud meie kanda, muuseumil oleks kulunud mitusada tuhat eurot,» märkis Lukas.

Toetus võib abiks osutuda

Ta lisas, et RKAS ei käinud maakütte pakkujatele välja võimalust nõutada Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetust maakütte rajamiseks. «Nii oli maakütte esialgne investeering aga kallim kui kaugküttel,» ütles Lukas. «ERM tegi KIKile taotluse maakütte rajamiseks 600 000-eurose toetuse saamiseks. Selle toetusega oleks maakütte rajamine tulnud samas suurusjärgus kui kaugkütte rajamine, aga polnud pakkujaid.»

ERMi uue hoone kütte- ja jahutusenergia ostmise hankekomisjon kontrollib lähiajal ainsa pakkumuse vastavust tingimustele ning alustab selle hindamist. «Need tööd peaksid olema tehtud hiljemalt mai lõpuks,» ütles Madis Idnurm.

«Isegi kui pakkuja ei vasta nõuetele, meie maja kütte ja jahutuseta ei jää,» märkis Tõnis Lukas. «Siis tuleb Riigi Kinnisvaral endal ehitada hoone projektis ette nähtud süsteem sooja ja külma tootmiseks. Kui ainus pakkumine on kallim, kui eeldati, siis saab Riigi Kinnisvara kasutada maakütte rajamiseks KIKi toetust, mis teeb töö hulga odavamaks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles