Koorifestivali lõpetas võimas teos

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordihalli saalis laulis Triin Kochi (pildil paremal) dirigeerimisel üle 1100 laulja publikule, keda oli 1000–1300.
Spordihalli saalis laulis Triin Kochi (pildil paremal) dirigeerimisel üle 1100 laulja publikule, keda oli 1000–1300. Foto: Margus Ansu

Emajõelinnas liikus neljapäevast saati ringi soome, norra ja rootsi keelt kõnelevaid noori. Mõnedki neist kandsid vormimütse ja kostüüme, vahetevahel koguni pidulikke frakke. Eriti pidulik oli laupäeval lõppkontsert.

Tavatu tänavapildi põhjustas üheksandat korda peetud Põhjamaade üliõpilaskooride festival, mis nüüd jõudis esimest korda Tartusse.

Koorilauljad liikusid proovidesse ja kontsertidele. Koorid esinesid festivalipäevadel mitmes südalinna saalis, ka ülikooli endises kirikus ja Tasku keskuses.

Festivali lõpp, mis kujunes ühtlasi noorte muusikapeo tipuks, oli kavandatud Annelinna spordihalli. Hoone sisemus oli selleks puhuks ümber ehitatud kontserdisaaliks.

Sportlikke seinu varjasid kangad. Saali põrandat katsid tooliread pealtvaatajatele, keda tuli lõppkontserdile festivali peakorraldaja Maarja Ülperi hinnangul 1000–1300.

Publiku ette püstitatud poodiumile kogunes umbes 1150 lauljat. Parempoolses ülemises servas võtsid koha sisse kaheksa viiuldajad, kaks tšellisti, kontrabassist ja kaks löökpillimängijat.

Kõik nad osalesid kontserdi kunstilise juhi ja dirigendi Triin Kochi juhatusel Maria Kõrvitsa teose «Meri. Mets. Linn» esiettekandes. Helilooja on 43-minutilisse teosesse põiminud lõike 16 põhjamaisest meloodiast, nagu näiteks «Tul­jak» ja «Finlandia».

Üsna algul kõlas Lennart Meri poolt aastal 1993 peetud kõne sellest, mis ja kus on Eesti ja kes on eestlased. Fragmendi luges ette Rakvere teatri noor näitleja, aastal 2010 kõrgema lavakunstikooli lõpetanud Lauri Kaldoja.

Kaldoja esituses kõlas ka lauseid USA iseseisvusdeklaratsioonist – seda seoses kooriteosesse «Meri. Mets. Linn» põimitud Sven Lennart Hangvili lauluga «Free Man».

Sel puhul astus Kochi­le appi dirigeerima Põhjamaade üliõpilaskooride esimese festivali president Hans Lund­gren. Oli ju see laul kirjutatud tema juhatusel tegutsevale koorile Linköpings Stu­dent­sångare, kes nüüdki seisis publiku ees.

Suurteoses «Meri. Mets. Linn» oli ka midagi räpilaadset – teksti ansambli ABBA laulust «Dancing Queen». Kohe seejärel kõlas killuke Märt Ratassepa laulust Vallo Nuusti sõnadele «Tartu etüüd». Finaalis laulis hiidkoor aga kahte silpi: me (meie) ja we (inglise keeles meie).

Võimas kontsert meeldis publikule, kes tõusis lõpuaplausi ajal tänumeeles püsti. Kuidas meeldis aga esitus teose «Meri. Mets. Linn» autorile Maria Kõrvitsale? «Kooridele oli püstitatud väga raske ülesanne, aga kahe prooviga andsid nad endast parima,» ütles ta.

Festivali lõpupidu oli maaülikooli spordihallis Tallinna maantee alguses. «Me poleks kuhugi mujale ära mahtunud,» ütles peakorraldaja Maarja Ülper.

Eile keskpäevaks olid pooled koorid, keda oli festivalile tulnud 38, Tartust juba lahkunud. Järgmine, järjekorras küm­nes Põhjamaade üliõpilaskooride festival on 2017. aastal Oulus.

«Meri. Mets. Linn»

• Laupäeval festivali peakontserdil kõlas Annelinna spordihallis esmaettekandes Maria Kõrvitsa teos «Meri. Mets. Linn».

• Helilooja on 43-minutilisse kooriteosesse põiminud lõike 16 põhjamaisest teosest, nagu näiteks «Tuljak», «Fin­lan­dia», «Peer Gynt» ja ansamb­li ABBA «Dancing Queen».

• Esmaettekande kunstiline juht ja dirigent oli Triin Koch, lavastaja Anne Türnpu, liikumisjuht Madli Teller ja kunstnik Kairi Mändla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles