Sügisel Tartu ülikooli Euroopa kolledži magistriprogrammi alustavaid tudengeid hakatakse õpetama uut moodi mõtlema. Õppereformi ettevalmistus juba käib.
Euroopa kolledž alustab õppereformi
26. aprill 2014, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uut moodi mõtlemisest, kala asemel õnge ulatamisest ning küsimuste mis? ja mida? asendamisest küsimusega kuidas? on hariduses räägitud kaua. TÜ Euroopa kolledži direktor Kristiina Tõnnisson ei salga, et ka tema on uut moodi õppimisest kõnelenud vähemalt kümmekond aastat.
Tema juhitud kolledžis antakse juba nüüdki mitmeid uusi teadmisi edasi nii aktiiv-, juhtumipõhise kui ka kogemusõppe kaudu.
«Tänapäeval kasutavad erineval määral neid meetodeid kõik. Me tahame need muuta nüüd meie õppekavasid läbivaks filosoofiaks, rakendada neid senisest veelgi intensiivsemalt,» rääkis Tõnnisson.
Aineid vähem, mahtu enam
Et aktiiv-, juhtumipõhist- ja kogemusõpet senisest enam ja tõhusamalt kasutada, on uues õppekavas ainete arvu vähendatud ligi poole võrra. Samavõrd suurendati ka uute ainete mahtu.
Praegu on kolledži Euroopa õpingute magistriõppekaval 23 õppeainet ning Euroopa Liidu - Venemaa uuringute õppekaval 31 ainet, kuid reformiga jäetakse alles kummasegi õppekavasse 14 ainet. Ainete keskmine maht on kuus või üheksa Euroopa ainepunkti.
Uue õpetamisfilosoofia laialdasem kasutus kaotab kolledžis traditsioonilise loengu vormi, kus õppejõud kannab nii-öelda kandikul infot ette. Nüüdsest eeldatakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised iseseisvalt ja tuleb seminarile nende teadmiste põhjal aktiivselt arutlema.
Lisaks hakkavad tudengid senisest enam otsima reaalseid probleeme ja lahendusi neile nii kohalikust kogukonnast kui laiast ilmast.
Reformiga tuuakse kursuste juurde tagasi ka kursusejuhataja ehk mentori, kes on kursuse vaimne teejuht kogu õpingute vältel.
Kogemusõppe käigus hakkavad kolledži tudengid korraldama ka avalikke üritusi, sealhulgas pikette ja konverentse. Kursusejuhataja ülesanne on tudengeid nende korraldamisel juhendada ja aidata õpikogemusi mõtestada.
Kristiina Tõnnissoni sõnul ongi kõigi kolme meetodi puhul oluline roll just tagasisidel ja mõtestamisel.
Ülikooli juhtprojekt
Kristiina Tõnnisson ütles, et kolledži õppereform õpiväljundit ei muuda: «Kuid see, kuidas me õpetama, on meile sama oluline, kui see, mida me õpetame.»
Ta lisas, et õppimine ja see, kuidas õpetatakse, määrab tihti inimese maailmatunnetust rohkem kui see, mida talle õpetatakse. Ta usub, et uus lähenemine õpetamisele kasvatab õppijatest kiiresti muutuvas maailmas kiiresti kohanevad inimesed.
Tartu ülikoolis on Euroopa kolledž esimene, kus on otsustatud traditsioonilised õppemeetodid asendada täielikult uudsetega, olles sellega ülikooli juhtprojekt. «Teised lähevad samm-sammult, meie teeme seda terviklikult, läbivalt ja sada protsenti. Me keerame kõik pea peale,» rääkis Tõnnisson.
Tartu ülikool õppeprorektor Martin Hallik ütles, et kui kolledži õppereform õnnestub, võib see saada eeskujuks ka mitmetele teistele õppekavadele. Ent ta lisas, et mõningate distsipliinide puhul võib traditsiooniline loengupidamine siiski õigustatud olla, ja pidas liiga radikaalseks mõtet, et need võiksid ülikoolist täielikult kaduda.
Uued õppemeetodid
• Aktiivõpe tähendab üliõpilaste läbivat kaasamist õppe- ja õpetamisprotsessi. Uuringute kohaselt on tudeng õppeprotsessis aktiivselt osaledes võimeline omandama materjali kuni neli korda paremini kui passiivseks jäädes. Juhtumipõhine õpe on üles ehitatud loogikale, et kogu õppeprotsess lähtub konkreetsest juhtumist või probleemist, mis vastab kursuse eesmärkidele. Kogemusõppe tuumaks on arusaam, et teadmiste ja oskuste paremaks omandamiseks tuleb need nii-öelda läbi elada.
Allikas: Tartu ülikooli Euroopa kolledž