Peaminister Taavi Rõivas: Tartut tuleb vaadata värske pilguga

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas vastas Tartu Postimehe küsimustele Antoniuse hotelli kaminasaalis.
Peaminister Taavi Rõivas vastas Tartu Postimehe küsimustele Antoniuse hotelli kaminasaalis. Foto: Margus Ansu

Nädala alguses Tartut külastanud värske peaminister Taavi Rõivas ütles Tartu Postimehele, et tulevikus võiks pealinnast Emajõe äärde kolida veel mõni suurem riigiasutus, kuid seda ei saa teha kampaania korras.

Üks vana anekdoot räägib sellest, kuidas lahkuv juht jättis uuele juhile lauasahtlisse kolm ümbrikku. Kas teie ka mõne ümbriku leidsite?

Ümbrikke ma ei leidnud, aga leidsin ühe ... õigemini eelmine peaminister kinkis mulle ja see on nüüd lauasahtlis … ühe 1928. aasta Riigi Teataja välja antud brošüüri «Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust», kus on pilt riigivanem Jaan Tõnissonist. Ta istub sellessamas toolis, kus kõik peaministrid on istunud.

Aga mingeid soovitusi Andrus Ansip mulle sahtlisse ei jätnud. Selleks polnud ka vajadust. Kui mul peaks tema nõu vaja minema, et näiteks küsida, miks üks või teine otsus aastaid tagasi just nii tehti, siis see võimalus on mul alati olemas.

Kas te tunnete endal süüd ka, et tartlastelt nende pikaaegse linnapea omale valitsusse ära võtsite?

Ikka tunnen, aga ma kompenseerisin selle sellega – nii palju kui see minu teha oli –, et leida kiiresti linnapea kohale uus vääriline kandidaat.

Urmas Kruuse oli kindlasti Tartule hea linnapea, aga ma usun, et tartlased annavad selle mulle andeks. Valitsuses on tal võimalus olla hea minister mitte ainult Tartu, vaid kogu Eesti jaoks.

Tartu on ju ikkagi väga arvestatav tervishoiukeskus, TÜ kliinikum on mõneski asjas kogu Eesti tippkompetentsi keskus, seetõttu on siin igati loogiline seos ka Tartuga olemas.

Tegite peaministrina oma esimese visiidi Tartusse. Teiste hulgas kohtusite ka Tartu uue linnapea Urmas Klaasiga. Mis olid teie peamised jututeemad?

Me rääkisime päris palju sellest, kuidas linna jõele avada või jõge linnale. Ma olen ju ise Tartus viis aastat elanud ja ka viimasel ajal käin siin päris tihti. Alati püüan siin ka sporti teha ja minu lemmik jooksutrajektoor on Emajõe ääres. Linnapeaga arutasimegi, mida saaks paremini teha, et jõe äär oleks rohkem avatud. Mitte ainult sportlastele, vaid kõigile.

Tartu on juba suuruse tõttu selline koht, kus võiks rohkem ka jalgrattaga liigelda, ning Tartul ongi ambitsioonikas plaan teha juurde sada kilomeetrit kergliiklusteid. Juba selle lühikese jalutuskäigu ajal Londoni hotellist Toomemäele riigikohtu hoonesse tulid mulle meelde minu tudengipõlve kõige mõnusamad hetked, kui päike juba paistab ja saab mõnusalt istuda välikohvikutes. Miks ei võiks mõned raeplatsi kohvikud ulatuda jõeni välja.

Me rääkisime sellestki, kuidas Tartule paremini transpordiühendusi tagada, ja rääkisime ka ERMist. Üks asi on ERMi ehitus ja 2016. aasta sügisel on kõigil põhjust tulla seda vaatama.

Aga siin on veel see dimensioon, kuidas panna ERM tööle Tartu ja kogu Lõuna-Eesti jaoks, et see oleks magnet ja et ta muutuks orgaaniliseks Tartu osaks. Linnapea nimetas Roosi tänava uuendamist. Kesklinnast on ERMi juurde tegelikult imelühike maa. Praegu on Raadi tunnetuslikult kaugel, aga see (Roosi tänava uuendamine – toim) võiks seal kogu piirkonna tervikuna ellu äratada.

Mida riik saab teha, et Tartu ühendus Euroopaga oleks parem ja kiirem?

Nii maantee kui raudtee suhtes on ju konkreetsed plaanid olemas. Mina ise olen juba pikki aastaid olnud Tallinna-Tartu maantee kasutaja ja mulle tundub küll, et neli rida võiks tulla märksa pikemalt, kui praegu on. Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toel tuleks tee-ehitusega edasi minna.

Teine teema on rongiühendus. Praegustes investeerimisplaanides on umbes 25 miljonit eurot, et rongiühendus Tallinnaga muutuks kiiremaks ja sõit kestaks alla kahe tunni. Uued rongid on minu tuttavatelt saanud palju kiidusõnu. Nad on mugavad ja tuleb jätkata investeeringuid, et nende kiirus oleks enam-vähem euroopalik.

See puudutab Tallinna liini, aga millal pääsevad tartlased ja teised lõunaeestlased otse ja kiiresti rongiga Riiga?

Sel teemal palus Urmas Klaas mul Läti peaministriga rääkida. Nagu me teame, siis Valgani jõudmisega meil probleeme pole. Küsimus on selles, mis saab Valgast edasi, aga see pole otseselt Eesti teha. Aga koostöövõimalus on kindlasti olema.

Riia on Tartule oluline keskus. Kui rääkida ühendusest Euroopaga, siis Riia lennujaam on Tallinna oma kõrval täiesti arvestatav võimalus. Eks see on kogu Eesti mure, et meil pole piisavalt palju lende Euroopasse.

Tartlased loodavad siiani, et rajatav Rail Baltic hakkab kulgema Tartu kaudu. Kas on veel mingi võimalus, et see küsimus võetakse uuesti päevakorda?

Kui see uuesti päevakorda võtta, võib tõenäolisemaks muutuda, et Rail Balticut ei tulegi. Praegu oleme selles faasis, kus nii Eestil, Lätil kui Leedul on põhjust otsustavalt edasi minna. Kui me praegu hakkaks veel kõhklema ja tegema otsuseid, mis projekti pidurdavad, siis võib tulemus olla see, et seda kiiret raudteeühendust tahavad hoopis mõned teised Euroopa piirkonnad.

Me arutasime teemat ka kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barro­soga. Kõik Balti riigid peavad sellega edasi minema. Kui rääkida regionaalpoliitilisest projektist, siis seda konkreetset raudteed ei ole võimalik läbi Lõuna-Eesti ehitada, küll aga tuleb edasi minna meie oma projektiga, et raudteid järjest kiiremaks ehitada. Põhitöö käib Tapa ja Tartu vahel.

Kunagi tõi Tõnis Lukas Tartusse haridusministeeriumi. Kas teie hinnangul võiks Tartusse tuua veel mõne suurema riigiasutuse?

Selleks peaks olema konkreetne idee, aga miks mitte. Lisaks haridus- ja teadusministeeriumile on Tartus ju ka riigikohus ning ... Kaaluda kindlasti võib, aga mõistlik pole seda  kampaania korras teha. Ega haridusministeeriumi toomine ei läinud ju ka valutult ja eks ta tegutseb veel tänini korraga kahes linnas.

Värske haridus- ja teadusminister on tunnistanud, et jõuab Tartusse heal juhul kahel päeval nädalas. Kas sel moel on üldse võimalik ministeeriumi efektiivselt juhtida?

Küllap on. Ma arvan, et tänapäeval on väga palju võimalik teha ka elektrooniliste kanalite kaudu. See, et minister peab olema mitmel päeval nädalas Tallinnas, on paratamatu. Teistpidi, eks ka sõidu ajal on võimalik tööd teha.

Tartu on olnud varem Reformierakonna tugev kants, aga viimastel valimistel on erakond järjest kohti kaotanud. Miks?

Keeruline öelda, aga olnud ise mõnda aega tartlane, arvan tundvat, mida tartlased mõtlevad, seega ma usun, et Tartu inimesed toetavad neid väärtusi, mida Reformierakond esindab. Sealhulgas on usk sellesse, et meil endal on võimalik elu paremaks muuta. See on ka peamisi põhjusi, miks Tartus on toetus olnud üksjagu suur.

Aga mis puudutab kohalikku poliitikat, siis ma usun, et siin on põhjust vahepeal vaadata ka värske pilguga. Tuleks mõelda vanadest mõtetest kammitsemata. Ma näen küll uues linnapeas seda energiat. Temaga arutades on näha, et ta teeb asju mitte teistmoodi, aga ...

Küllap ootavad ka Tartu inimesed värskeid mõtteid ja lahendusi probleemidele, mis on kaasa tulnud positiivsete asjadega. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on sündimus suurem ja see tähendab, et meil on lasteaiajärjekorrad. Tartu on kasvav linn. Mulle meeldib, et linnavalitsuse üks prioriteete on lasteaiakohtadesse investeerimine.

Lasteaiakohtade puudusest on saanud Eesti iibe kitsaim pudelikael. Tallinnas on seis väga nutune ja lahendust ma ei näe, aga Tartus on huvi tugev ja mul on selle üle hea meel. Kui sellele probleemile lahendus leida, siis kindlasti mõjub see ka linnavalitsuse mainele positiivselt.

Nii et Reformierakond on andnud Urmas Klaasile suure missiooni vedada erakond Tartus taas tõusule?

Minu ootus Urmas Klaasile on see, et ta juhiks Tartut hästi. See on kõige tähtsam. Mina usun sellesse, et kui teha oma tööd poliitikas hästi, siis tuleb ka rahva toetus. Ma näen, et Tartut on siiani hästi juhitud ja kui lisada siia värske pilk, siis ma usun, et tartlastel on põhjust oma linnapead ka järgmistel valimistel toetada.

Rääkisite lasteaiakohtadest ja uutest lasteaedadest, aga see kõik on seotud rahaga. Millal taastatakse omavalitsustele riigi toetus sellises mahus, nagu see oli enne masu?

Mul pole käepärast arve, aga riigi toetus jõudis summana masueelsele tasemele väga kiiresti. Küsimus on vaid mingis väga pisikeses komakohas tulumaksu laekumises, mida peetakse mõnikord tohutult tähtsaks.

Kui me vaatame, kui palju on raha reaalselt juurde tulnud, selle toel, et tööpuudus on vähenenud ja palgad on kasvanud, siis see on omavalitsuste rahakotile mõjunud palju rohkem kui see komakohale järgnev osake. Lasteaiakohtadesse investeerimisel on plaan, et riik paneb oma õla alla ja toetab neid omavalitsusi, kes ka ise pingutavad.   

Tartlastele teeb muret seegi, et õhtu- ja öötundidel ei näe kesklinnas piisavalt palju politseipatrulle, kuna politseil pole selleks enam vajalikul määral ressurssi.

Seda mainis mulle ka linnapea ja ta soovib sellest prefektiga rääkida. Aga ma pole nõus sellega, et politsei ressursi seis oleks kehvem kui varem. Tegelikult me soovime sisejulgeolekusse lähiajal märksa enam panustada. See pole kõik kohe silmale nähtav. Aga politsei nähtavus on kindlasti oluline osa turvalisusest ja küllap leitakse sellele probleemile lahendus kohapeal.  

Tartu on paljude meelest väga hea elukeskkonnaga linn, ometi lahkuvad siit paljud pealinna, sest tööd leiab vaid sealt. Mida saaks riik ära teha, et töökohti tekiks rohkem ka väljaspool pealinna?

Riigi kõige olulisem väljakutse on see, et investeerimis- ja majanduskeskkond Eestis tervikuna oleks atraktiivne. Siis tulevad ka välisinvesteeringud, mis loovad töökohti. Küllap on neid magneteid ka Lõuna-Eestis. Haritud tööjõud on neist kõige olulisem. Me ju teame, et mitmed Eesti IT-taeva säravad tähed on jätkuvalt Tartu ettevõtted.

Tõsi on muidugi see, et selline liikumine on pikka aega toimunud. Väga palju Lõuna-Eesti inimesi tuleb Tartusse, samas paljud Tartus ülikooli lõpetanud liiguvad Tallinna. Aga paljud on ka Tartusse tagasi tulnud, just elukeskkonna pärast.

Kui elaksite ise Tartus, millise firma uksele koputaksite, et tööle saada?

Ma ei oska ennast sellesse rolli mõelda. Külastasin just üht Lõuna-Eesti suurimat erasektori tööandjat, seal käib ka väga palju tartlasi tööl, kuid see asub hoopis Elvas.

Aga ma pole väga mõelnud, mis valdkonnas ma töötada võiks. Mulle on praegu peamine oma praegust tööd hästi teha ja muid variante ma ei otsi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles