DNA-päev näitab teaduse seoseid argieluga

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil biotehnoloogia praktikum. Illustreeriv foto.
Pildil biotehnoloogia praktikum. Illustreeriv foto. Foto: Margus Ansu

Rahvusvahelist DNA-päeva tähistatakse täna geenivaramus ekskursioonide, loengute ja töötubadega.

Nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud põnev pärastlõuna kestab kella kolmest kella kuueni. Iga veerand tunni järel toimub kas ekskursioon, loeng või töötuba.

Ekskursioone geenivaramu biohoidlasse, kus on hoiul geenidoonoritelt kogutud proovid, juhatab labori juhataja Steven Smit. Ekskursiooni geenivaramu tuumiklaborisse teeb vanemlaborant Vilo Soo.

Töötoad leiavad aset mobiilses bioklassis, mis on omamoodi labor, mahtudes vajaduse korral ka konteineritaolistesse kohvritesse.

Üks tegevus, mida kindlasti ette võetakse, on DNA ehk pärilikkusaine eraldamine. Rakkude väliskihti on võimalik teatavate protsessidega lõhkuda nii, et DNA jääb puutumata ning seda on võimalik katseklaasis näha sademena.

Tänase päeva loengudki on põnevad. Doktorandid Kristi Läll ja Silva Kasela toovad elulisi näiteid selle kohta, missugustel puhkudel võib DNAst loetav info inimesele veel kasu tuua, kui meditsiin kõrvale jätta.

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadur Reidar Andreson räägib bioinformaatikust kui arvutihullust geeniteadlasest. Doktorant Margit Nõukas pakub oma loenguga mõtteainet inimese geneetilise varieeruvuse seostest haigustega.

Küsimuse peale, miks niisuguseid DNA-le pühendatud päevi vaja on, vastas geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik, et kõik sellised üritused aitavad tuua teadust igapäevaelule lähemale.

«See, mis esmapilgul tundub ülimalt keeruline, võib väikesemateks osadeks lahutatuna ja lähedalt vaadatuna olla üsnagi mõistetav ja loogiline,» vastas ta. «Võib olla ka vastupidi. Selleks, et saada tarvilik info kätte, on vaja paljude eri lülide töö tulemus kokku panna.»

Allik tõi näiteks geenikaardid. «Ei ole ju nii, et pärast inimese genoomi järjestamist on kohe kõik selle inimese kohta teada ja selge.Sealt töö alles algab. Genoomi täpsema analüüsiga on seotud mitmed teadlased, sealhulgas geneetikud, bioinformaatikud, arstid ja statistikud. Uued järeldused ei saa sündida üleöö. Meie eesmärk on näidata, et teadus on põnev ja vajalik meie elus igal sammul,» selgitas ta.


DNA-päev

• Täna kell 15–18 Tartu ülikooli geeni- ja biotehnoloogia keskuses Omicumis aadressil Riia 23b.

• Tasuta loengud, ekskursioonid ja töötoad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles