Tartu linnavalitsus kutsub küll linlasi heakorratalgute ajal kodu ümbrust koristama, kuid Turu tänava jäätmejaam töötas läinud nädala lõpus vaid ühel päeval kolmest ja siiski sai osa korralikest linlastest seal pika nina.
Jäätmejaam ajas harja punaseks
22. aprill 2014, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli tänava elanik laadis laupäeva lõuna paiku auto järelkäru aiast kokkuroogitud rämpsu täis ja sõitis koormaga Turu tänava jäätmejaama, kus tartlased saavad 14.–27. aprillini heakorratalgute ajal aiajäätmeid tasuta ära anda.
Suur oli aga koristajate pahameel, kui selgus, et koormaga tuleb minna mujale või koju tagasi.
«Jaam oli töötanud mõne tunni, aga kella ühe paiku olid mõlemad suured konteinerid aiajäätmeid silmini täis,» kurjustas tartlane, kes ei soovi oma nime ajalehes avaldada. «Jäätmejaama töötaja ütles, et tühje konteinereid sel päeval ei tooda ja ka Jaama tänava jäätmejaama pole mõtet minna, ka seal olevat konteinerid täis. Meil soovitati koormaga Aardlapallu sõita. No sõidan ma sinna küll!»
Sõlmimata kokkulepe
Kooli tänava elanik sõitis teise, erafirma jäätmejaama, maksis seal viis eurot ja sai koormast lahti. «Linnavalitsus ärgitab inimesi rämpsu jäätmejaama viima, aga miks seda siis vastu ei võeta,» pahandas ta. «Pühade ajal koristasid inimesed aedu, aga Turu tänava jäätmejaam töötas ainult laupäeval. Reedel ja pühapäeval oli see riigipüha pärast suletud, esmaspäeval on jaam samuti kinni.»
Tartu linnale kuuluvates Turu ja Jaama tänava jäätmejaamas tegutsevad jäätmekäitusfirmad AS Epler ja Lorenz ning Eesti Keskkonnateenuste AS. Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer palus kõigilt juhtunu pärast vabandust.
«Jäätmejaama operaatoril pole õigust inimestele öelda, et konteinerid on täis, minge tagasi,» ütles ta. «Täis konteinerid on nende halb töö, mida ei tohiks olla. Jäätmejaamad peavad aiaprahi vastu võtma. Mul on väga kahju, et seekord nii läks. Oleksime pidanud Turu tänava jäätmejaama operaatoriga sõlmima erikokkuleppe, et jaam töötaks ka pühade ajal. Järgmisel aastal oleme targemad.»
Laupäeval, kui jäätmejaamade konteinerid oli aiajäätmeid täis ning inimesed pidid ise vaatama, kuhu rämpsukoorem viia, kontrollisid linnaametnikud ja päästekeskuse inspektorid, kuidas täidetakse Tartu heakorra eeskirja ja tuleohutusnõudeid lõkete tegemisel.
Põletada ka ei või
Leiti 14 lõket ja kõigi nende tegemisel rikuti kas jäätmekäitlus- või tuleohutusnõudeid, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo. Rikkujaid teavitati nõuetest, tehti suulisi hoiatusi ja ühel juhul ka 20-eurone trahv, sest lõke oli jäetud järelevalveta ning puudusid esmased kustutusvahendid.
Astra Pintson-Käo selgitas, et linnas ei tohi põletada prügi ja suurt suitsu tekitavaid jäätmeid, näiteks puulehti. Tuleohutusnõudeid järgides võib aga linnas kuivade puudega lõket teha ja grillida. Kui puudega lõke on lubatud, kas siis võib aiapidaja ka oksi põletada? «Kuivi oksi ei keela keegi põletada,» vastas Astra Pintson-Käo.
«Linnas oli laupäeval rämpsupõletamist palju,» märkis Ülle Mauer. «Läksime kohale suure suitsu peale, põletati kraami, mida ei tohi põletada. Jah, lõket tohib teha, kuid tuleb vaadata, millega seda teha, märjad oksad löövad kohe suure suitsu üles. Kui naabrinaine jookseb suitsu peale õue pesu kokku korjama, siis on midagi valesti.»
Et rämpsu põletamise pärast on palju nurinat, jälgivad päästekeskus ja linnavalitsus ka tulevikus Tartus lõkke tegemise ning grillimise nõuete täitmist.