Tartu linnavalitsus määras tänavu restaureerimistoetuse 25 taotlejale, tosin toetust läks Karlovasse, Toometagusesse läheb kuus, Tähtverre kolm toetust. Neid määrati ka Tammelinna, Jaama ja Puiestee tänavale ning Supilinna.
Suurimad restaureerimistoetused olid 3200 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme määratud toetuse suurus oli 3200 eurot. Nii suure summa saab saksa kultuuri instituudi maja Kastani 1 piirdeaia ja esiukse sammastel varikatuse restaureerimiseks.
Sama suur summa läheb Kuperjanovi 44 sepisaia taastamiseks ja Vabriku 6 veranda taastamiseks.
Tartu linn annab restaureerimistoetust miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaal- ehk ehitusaegsete detailide, nagu aknaraamid, välisuksed, luugid, varikatused, verandad, rõdud, trepid, fassaadikujunduse elemendid, katusetornid, erkerid, piirdeaiad jms, restaureerimiseks ja taastamiseks.
Tänavu esitati 34 restaureerimistoetuse taotlust, kuid kõik ei vastanud nõuetele.
Restaureerimistoetuse andmise korra järgi arvestatakse toetuse suuruse määramisel objekti kultuuriväärtust, kusjuures eelistatakse detailide restaureerimist uute detailide valmistamisele. Toetuse suuruse määramisel lähtutakse taotluse lisana esitatud odavaimast hinnapakkumisest.
Linnaeelarves on restaureerimistoetuste andmiseks 32 000 eurot. Toetuse määr on restaureeritavate detailide tööde maksumusest 31 protsenti ja valmistatavate detailide maksumusest 29 protsenti.