Tartu Unesco kirjanduslinnaks. Keegi ei taha ju teha tühja tööd

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Berk Vaher
Berk Vaher Foto: Peeter Lanogovits

Tartu ei esitanud ettenähtud ajaks märtsis Unescole taotlust, et Tartu saaks tänavu sügisel Unesco kirjanduslinnaks. Ometi on töörühm teinud mitu aastat tööd. Küsimustele vastavad töörühma liikmed Berk Vaher ja Marja Unt.

Miks jäi Tartu linnapea Urmas Kruuse allkirjaga taotlus teie arvates seekord esitamata?

Berk Vaher: Tundub, et linnavalitsus avastas liiga hilja, et taotluses on vaja ära näidata ka linna valmidus loovlinnade võrgustikku kuulumisega seotud tegevuste rahastamiseks, ometi on säärase valmiduse tajumine ju elementaarne sellest hetkest, mil üleüldse võeti vastu otsus saada Unesco loovlinnaks.

Küsimus on just valmiduses, mitte kohe konkreetsetes summades pikaajaliste kohustuste võtmises.

Tekkis olukord, mis teadaolevalt vaevab teisigi tiitli taotlejaid: ühelt poolt nõuab linnavalitsus omapoolse rahastus­valmiduse üle otsustamiseks väga konkreetseid tegevusplaane, teiselt poolt on kaasatud organisatsioonidel keeruline planeerida üksikasjalikult lähitulevikku, kui puudub selgus, millises umbkaudses mahus saaks linn neisse tegevustesse investeerida.

Keegi ei taha ju teha tühja tööd ideede genereerimisel, mille teostamist linnal pole kavaski toetada. Ja viimaks kujuneski nii, et kuigi Unesco Eesti rahvusliku komisjoni hinnangul oli taotlus juba tänavu esitamisküps, jäid tulemata nii linnapea allkiri kui teiste loovlinnade toetuskirjad, mille küsimisel ootasime linnavalitsuse ametnike panust.

Marja Unt: Kuna nii taotlust ettevalmistanute kui ka Unesco rahvusliku komisjoni hinnangul vastas koostatud kandideerimistaotlus Unesco nõuetele, tuleb põhjusi otsida tõesti Tartu linnavalitsuse hoiakutest.

Nendest hoiakutest paistab, et määravaks sai ebakindlus edasiste eelarveliste kohustuste suhtes – olukord, mida Berk juba kirjeldas. Sellele lisaks on jäänud mulje, et teavitustegevusest hoolimata polnud kujunenud päris selget arusaama sellest, mida Unesco loovlinnade võrgustik endast kujutab ning kuidas see toimib.

Kui paljusid inimesi ja asutusi see nüüdne esitamata jätmine puudutab?

Berk Vaher: Võrgustikku kuulumisega kaasnevast rahvusvahelisest koostööst olid huvitatud nii need kirjandus- ja haridusasutused, kelle esindajad olid taotluse töörühmas, kui mitmed teisedki, kes on alles viimasel ajal taotlusprotsessist teadlikumaks saanud.

Me räägime siin nii Tartu raamatukogudest ja kirjavaraga seotud muuseumidest, festivalidest ja seltsidest kui ka kirjastustest ja kultuuriväljaannetest – samuti mõistagi Tartu ülikoolis kirjanduse õpetamisega tegelevaist struktuuriüksustest ja Tartu emakeeleõpetajatest.

Võib julgelt öelda, et see esitamata jätmine puudutab iga tartlast, kelle elus on kirjandus tähtsal kohal ning kes leiab, et Tartu võib ja saab kirjanduselu edendamisel rohkem silma paista ka väljaspool Eestit.

Marja Unt: Tuleb tõepoolest tõdeda, et otselt või kaudselt puudutab see kõiki kirjandus- ja kultuurihuvilisi tartlasi, laiemalt aga kogu Eesti kirjanduselu.

Väikese riigi puhul on ilmne, et ühe olulise keskuse suurem rahvusvaheline tuntus ja koostöövõrgustikku kuulumine toob kasu kõigile selles kultuuris tegutsejatele.

Kas ja millal on võimalus esitada uus taotlus?

Berk Vaher: Ilmselt aasta pärast, aga siis mõjutab Tartu šansse ka see, kes pälvib tänavu kirjanduslinna tiitli. Samasse regiooni ja maailmajakku ei pruugita kuigi pikalt järjest seda tiitlit anda – see on Unesco rahvusliku komisjoni hoiatav sõnum, millega nad vannutasid meid just tänavu taotlust esitama.

Marja Unt: Nii see on – üks olulisi nüansse kogu praeguse olukorra kujunemisloos ongi Unescos kehtiv võrgustikku kandideerimise kord, mis on aja jooksul muutunud, täpsustunud.

Tuleb seega ühtlasi loota, et üldjoontes jäävad taotlemistingimused aasta pärast siiski samaks.

Kas Unesco kirjanduslinnaks saamine on midagi umbes sellist nagu Euroopa kultuuripealinnaks saamine?

Berk Vaher: Ilmselt üks peamisi arusaamatuste tekitajaid ongi ikka veel visalt püsiv ettekujutus, et Unesco kirjanduslinna tiitel on midagi Euroopa kultuuripealinna sarnast, mis eeldab konkreetset sündmuste programmi.

Nii see siiski päriselt pole. Ennekõike tähendab see tiitel kuulumist rahvusvahelisse koostöövõrgustikku, milles konkreetsemad sündmused ja tegevused kujunevad linnade pidevas suhtluses ja ühistegevuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles