Veel vaevaga väljaloetava kirja «Eesti värvides sini-must-valge oli sinu päike, tema eest võideldes langesid» on lasknud ema ja sõbrad raiuda Tartu sõjaväekalmistul puhkava rühmavanema Artur Piiri (11.4.1919–6.8.1941) suurele hauakivile.
Sõjaväekalmistul jätkub unustatuid ja mäletatuid
7. aprill 2014, 21:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadi surnuaia Nurme tänava poolses küljes asuval sõjaväekalmistul on säilinud Tartu garnisoni mõnekümne sõduri ja ohvitseri väikesed betoonhauaplaadid, millelt kirjad on ajaga peaaegu või täiesti kadunud.
«Sellest ei ole küll kunagi räägitud, et need väiksed betoonist hauaplaadid võiks korda teha,» ütles linna asutuse Kalmistu juht Aime Pärna. «Mõni aasta tagasi tegeles linn sõjaväekalmistul vaid haljastusega.»
Tartu sõjaväekalmistu avati 9. juunil 1924. aastal. 1926. aastal püsitati kalmistule Vabadussõja mälestusmärk Lõuna-Eesti vabastajatele, see hävitati pärast Teist maailmasõda ja taastati 1991. aastal. Sõjaväekalmistu idaküljele on maetud Tartus teeninud Nõukogude sõjaväelasi. Nemad pole nimetud sõdurid, ka 1950. ja 1960. aastatel sinna maetud reameeste hauakividesse raiutud nimed ja viisnurgad on punase värviga üle käidud.
Neist reameestest veidi kaugemal on Tartus asunud Nõukogude sõjalennuväljal teeninud kolme lennukimeeskonna hauad. 1959. aastal siinkandis alla kukkunud ekipaaži platsil on seitse graniidist hauakivi lendurite fotode, nimede ja daatumitega. 1961. ja 1964. aastal alla kukkunud ekipaažide üsna üksteise lähedal oleval hauaplatsil on mõlemal viis graniidist hauakivi sõjaväelaste nimede ja daatumitega. Neid ja teisigi Nõukogude sõjaväelaste kalme hoiavad Aime Pärna sõnul korras lähedased.
Tartu linnavalitsus on tellinud uurimuse, et teada saada, missugused kultuuriväärtused on Raadi kalmistul. «Sügiseks valmivast uurimusest selgub, millega on Raadil tarvis tegeleda ja mida on vaja kindlasti säilitada,» selgitas kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik.