Jalgpalli MM on selle poolest tähelepanuväärne, et suurvõistlustest lasevad ennast kaasa haarata ka need, kes pidevalt jalgpalli ei jälgi ja selle spordialaga peensusteni kursis pole. Iseenesestki mõista tekib küsimusi, miks on selles ülipopulaarses mängus mingid asjad just nii ja mitte teisiti. Marko Kristal oli lahkesti nõus selgitusi jagama.
Mis on suluseis?
Olete reklaami näinud, kus vennad seisavad baarileti ääres ja vaidlevad, kas see seal kaugemal on mees või naine? Teine läheb siis kaheldavast soost tegelase juurde küsima – oskad sa seletada, mis asi on suluseis? Too võtab õllepudelid ja teeb kähku näitlikult selgeks, et nii ja nii ja nii. Mees läheb sõbra juurde tagasi – see on mees!
Suluseis on see, kui söödu hetkel on sinu meeskonna mängija ja vastase värava vahel vähem kui kaks vastast. Nende hulka kuulub ka väravavaht.
Siin on muidugi ka igasuguseid nüansse – kui vastane lebab ka joone taga, loetakse see ikkagi sinu mängija ja värava vahel olevaks vastaseks.
Miks jalgpallurid vahetevahel aelevad maas, justkui oleks suur valu, ja hetk hiljem jooksevad edasi?
Ju siis on hetkel suur valu. Eks on muidugi ka päris palju näitlemist. Aga hetkeline suur valu võib tõesti olla. Proovige, pange jalaga üks kõva laks vastu kivi! Hetkeline valu on suur. Pärast, kui sinna külma peale panna, läheb üle.
Hetkeline suur valu on olemas. Aga kunagi ei saa välistada ka seda, et simuleeritakse ja üritatakse kaarte välja meelitada. Teha vahet, kas tegu on päris valu või näitlemisega, on kohtunikul vahel väga raske.
Kui mitu meetrit võib auti visates edasi joosta?
Nii palju, kui kohtunik lubab. On nähtud, et mõni mees kadjab päris pikalt mööda äärt minema. Sõltub kohtunikust. Mõni lubab ainult paar meetrit, mõni laseb päris palju liikuda.
Auti tuleb visata ainult kahe käega üle pea. Sa pead viskama selle täpselt otse, ei tohi visata viltu. Mõlemad jalad peavad olema maas.
Kas väravavahil on kindad kohustuslikud?
Ma ei oskagi öelda. Minu meelest ei ole. Aga ma ei ole selles päris kindel. Teisipidi võttes võib ju ka hokiväravavahi käest küsida, kas tal põlvekaitsmeid on tingimata vaja.
Penaltitest. Oleme vahel näinud, kuidas 11 m karistuslöögi lööja väravavahti omapärasel moel hanitab. Võtab hoogu, jääb siis vahetult enne lööki seisma, laseb väravavahil ühte nurka ära hüpata ja toksab siis palli teise nurka. Kust jookseb seal lollitamise piir? Kas karistuslöögi lööja võib keksida palli taga minut aega, teeseldes vaheldumisi, et lööb paremaga ja siis jälle vasakuga jne, kuni vaht on närvid täielikult kaotanud? Või kehtib mingi mõistlik aeg, mille jooksul tuleb löök ära teha?
Vähemalt enne seda MM-i kehtis reegel, et sa võid jääda seisma, aga sa ei tohi teha löögiliigutust. Kui teed löögiliigutuse, loetakse löök sooritatuks. Aga sel seismajäämisel pole suurt mõtet, sest sa pead siis löögi kohapealt sooritama.
Kas keegi on mõõtnud, kui pika maa jalgpallur mängu jooksul maha jookseb?
Keskmiselt 10 kilomeetrit. Osa loomi jookseb kuni 15, osa vähem. On tehtud statistikat, et väravavaht jookseb mängu jooksul ligi 4 kilomeetrit ja sellest 800 meetrit tagurpidi. Ma arvan, et sellist statistikat antakse ka MM-i ajal.
Miks mehed seisavad müüris, käed ühtemoodi ees?
Nad kaitsevad teatud kehaosi. See on füsioloogiline iseärasus, miks nad niimoodi seisavad. Kui keegi niimoodi ei seisa, tekib kahtlus, miks ta nii ei seisa.
Väljakul on mängu ajal kohutav lärm. Kas kohtunikul on tropid kõrvas?
Viimasel ajal olen ma näinud, et neil on mikrofonid kõrvas. Aga lärm on loomulikult kõva. Sa võid rääkida, aga ega keegi ei kuule sind. Hea, kui treeneri karjumine lähemate meesteni kostab. Need, kes teisel pool platsi, ei kuule midagi.
Mis saab siis, kui kohtunik kogemata vale kaardi taskust tõmbab?
Seda on juhtunud. On juhtunud ka, et antakse valele mängijale kaart. Mis siis juhtub? See kohtunik pikka aega ei vilista, oleneb, kui kõval turniiril see apsakas juhtub.
Ta saab otsust muuta, kui eksimusest aru saab.
Kui ta ikka kollase asemel näitab sulle punast ja siis palub vabandust ning muudab oma otsust, on see aktsepteeritav. Inimlikke eksimusi juhtub.
Muidugi ei saa selliseid eksimusi lubada. On olnud juhuseid, kus MM-i kohtunik saatis väljakult vale mängija minema ja vaatas MM-i edasi telekast.
Mida tohib kohtunikule öelda, ilma et selle eest karistada saaks?
Oleneb kohtunikust. Mõnele ei tohi mitte midagi öelda. Vahel ei tohi isegi kaasmängijale midagi öelda – kohe saad karistada. Oleneb kohtuniku tolerantsusest.
Minu seisukoht on selline, et kui ma kohtunikuga üritan mängu ajal rääkida, midagi selgitada, ja teen seda normaalsel viisil, siis ma võin temaga rääkida. Kui ma ikka agressiivselt lähen ja ütlen, et sa oled oinas, siis ta võib mulle kaardi anda.
Võrrelda võib sellega, kui palju ja mida sa võid oma naisele kodus öelda, ilma et tüli majja tuleks.
Miks jalgpallurid kannavad põlvikuid? Võiks ju ka sokkides mängida.
Ma ei kujuta ette, kuidas säärekaitsmed soki sisse või peale panna. Põlvikutesse nad mahuvad ilusti ära. Säärekaitsmed on kohustuslikud ja seda kohtunikud kontrollivad. Kaitsmed peavad olema sinuga proportsioonis.
On mängijaid, kes püüavad endale pisikesed lastekaitsmed peale panna. Mina sellest aru ei saa, mina teadvustasin endale seda, et kaitsmed on selleks, et mind kaitsta.
Mis materjalist on tehtud putsaalused korgid ja kui palju variante neid on?
Tavaliselt on need tehtud plastist, aga on ka metallist. Vanasti olid 13 plastkorgiga putsad ja metallist kuuekorgilised putsad märja muru jaoks. Tänapäeval on igasuguseid variante – plast ja metall segamini, erinevad kaardus kujundid paremaks pidamiseks jne.
Kas prillidega on võimalik jalgpalli mängida?
Teatud prillidega küll. Mäletate, kuidas hollandlane Edgar Davids mängis? Need on spetsiaalsed prillid, mis ei vigasta sind ja teisi. Tavaliste lugemisprillidega ei soovita mängima minna.
Kuidas muruplekid riietelt maha saab?
Nooh, on olemas Vanish ja muud intelligentsed molekulid. Nendega saab maha. Pesema peab, ega nad niisama tule.
Igaks MM-iks tehakse uued pallid. Mitu mängu ühte palli kasutatakse ja mis neist pärast saab?
MM-il on igaks mänguks oma pallid. Ma arvan, et MM-i pallid lähevad pärast mängu suveniirideks. Eesti liigas on hea, kui on pallid olemas. Meil on igal meeskonnal omad pallid.
Miks kannavad jalgpallurid särgi all veel pikka maikat? Palav ju!
Tänapäeva tehnoloogia on selline, et on igasuguseid märgumatuid ja jahutavaid ja termopesusid.
Vereringet keerutavaid ja muid kõrgtehnoloogilisi särke, nii et palavust karta pole.
Tribüünilt on jalgpalliplats peo peal ja sealt on lihtne süüdistada mängijat, miks ta teisele vabale mängijale söötu ei andnud. Kuidas aga mängija väljakul näeb, et ta meeskonnakaaslane väljaku teises otsas on vaba ja talle saab sööta?
Teeb silmad lahti, ajab punni ja vaatab. Eks mängijatel on ka väga hea platsinägemine. Nad näevad, mis igal pool toimub. On loomulikult olemas ka kokkulepitud skeemid – kui ma saan palli ja olen näoga sinnapoole, siis tean, et teine mängija peab olema selleks ajaks just mingis kindlas kohas.
Eks see ole samamoodi, kui tuled Tartus Raekoja platsi ja üritad rahva hulgast tuttava üles leida – ikka otsid ja vaatad, kuni leiad. Tribüünilt on muidugi lihtsam ära näha, kus on vabad tsoonid. Väljakul oleneb kõik iga mängija väljakunägemisest.
Mis vahe on vabalöögil ja karistuslöögil?
Vabalööki ei tohi otse väravasse lüüa. Kui pall ei puutu ühtegi vastasmängijat oma teekonnal, siis nii löödud värav ei loe.
Kas penalti puhul võib teha ka sellist trikki nagu muudegi karistuslöökide puhul, et üks mees jookseb üle palli, siis ehk veel ka teine ja alles kolmas virutab väravale?
Ei, penalti lööja on üheselt fikseeritud.
Miks karistatakse neid, kes pärast väravat särgi seljast ära kisuvad? Hiljem saab ju särgi selga tagasi panna.
Ma ei tea täpselt, miks see reegel vastu võeti, aga üks põhjus oli ehk see, et alussärkidele oli igasuguseid poliitilisi ja rassistlikke loosungeid kirjutatud. Teine võib olla esteetiline põhjus.
Eestis pole see probleem olnud.
Teine asi on austus vastase vastu. Kui sa võtad särgi ära ja lehvitad seda, näitab see, et mäng on läbi.
Tennisemäng katkestatakse, kui vihma hakkab sadama. Miks jalgpallurid peavad edasi mängima?
Jalgpalli mängitakse nii kaua, kuni seda võimaldab väljak. Kuni ei seata ohtu jalgpallurite tervist, näiteks äikesega.
Ja kui on väljakul juba nii suured lombid, et pall ei liigu, on kohtunikul õigus mäng katkestada.
Aga kui mängida saab, mängitakse edasi. Milleks katkestada?
Mida kohtunik enne mängu mängija putsa alt kontrollib?
Korkidel on teatud standardid. Kohtunik kontrollib korkide kõrgust ja läbimõõtu. Tavaline ümmargune kork ei ole eriti ohtlik, küll on seda aga peeneks treitud kork. Vanasti oli see levinud, et tehti täielikud seatapjad putsade alla.
Peenem kork läheb paremini maa sisse ja sa saad paremini joosta, aga see on ka vastasele tunduvalt ohtlikum. Kohtunik kontrollib, et korgid vastaksid standardile.
Kas peaga on valus palli lüüa?
Kui vale kohaga lööd, siis on muidugi valus. Kui täpselt otsmikuga lööd, siis ei ole. Tänapäeva pallid on muidugi nii heast materjalist, et pole viga midagi. 30-40 aastat tagasi oli teine lugu. Küsige Pele käest, kuidas oli seda kunagist õmmeldud palli peaga võtta.
Millal on käega mäng? Kust algab käsi ja kus lõpeb?
Ma olen selle küsimuse üle palju vaielnud ja arvan, et kohtunikud ise ka täpselt ei tea, kuskohas see käsi on. On olemas lahtised käed, kinnised käed, käsi otsis palli, pall otsis kätt jne.
Minu arusaam on selline – kui pall puudutab kätt ja sellest muutub palli lennusuund, siis see on käsi. Kui pall riivab kätt ja sellest midagi ei muutu, siis see minu jaoks ei ole käsi.
Kohtunike tõlgendus on ka see, et kui ma seisan loomulikus asendis ja mulle lüüakse vastu kätt, siis see ei ole käsi. Aga kes see ütleb, milline on minu loomulik asend? Siin on palju tõlgendamise võimalusi.
Aga põhimõtteliselt loetakse käeks kätt õlast sõrmeotsteni.
Mida kohtunik kirjutab, kui ta kaardi annab?
Ma eeldan, et ta kirjutab üles mängija ja võib-olla ka mänguminuti. Nagu näha on olnud, on kohtunikud vahel ka eksinud ja vale mehe väljakult minema saatnud või kahe kollasega mehel edasi mängida lasknud. Nii et üleskirjutamine on kohtunikule endale vajalik.
Mis süsteemi järgi vahetatakse mängu lõpus särke? Kas selleks on ette nähtud mingi kord ja mis selle higise särgiga hiljem peale hakatakse?
Ei ole mingit kindlat korda ja ega peagi vahetama, kui ei taha. Kellega kokku lepid, sellega vahetad.
Särgi viid koju, pesed puhtaks ja paned hoiule. On ikka suur vahe, kui sa lähed ja ostad poest särgi, millele on Messi selja peale kirjutatud, hoopis teine aga see, kui sul on Messi enda käest saadud särk.
Mul on kuskil 40 ümber neid särke. Hollandlase Phillip Cocu särk on Lilleküla staadioni avamängust ehk kõige väärtuslikum. On ka John Collinsi oma Šotimaalt, Giuseppe Signori oma Itaaliast.
Vahepeal oli Eesti Jalgpalli Liidus teema üleval, et ei tohi särke vahetada. Vist said särgid otsa. Praegu vist võib jälle vahetada.
Kas kontaktläätsedega pallur saab peaga palli mängida?
Mängitakse ka läätsedega. Ma küll ise pole läätsi kandnud, nii et kogemusi pole.
