Kuna matemaatikaeksamil võib kasutada kalkulaatorit, ei küsita seal korrutustabelit, sest see oleks ju mõttetu. Milline peaks eksam ja ka matemaatikatund olema aga siis, kui eksamil tohiks kasutada lausa arvutit?
Lapsed katsetavad arvutiga õppimist
25. märts 2014, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia haridusvisionäär Conrad Wolfram on aastaid uurinud ja propageerinud mõtteviisi, et peaksime matemaatikat õpetades kasutama ära võimalikult palju infotehnoloogiat: kui arvuti oskab arvutada standardhälvet, miks peaks siis aega raiskama selle peale, et õpetada lastele seda paberil tegema?
Selle asemel võiks jättagi keerulised arvutused arvutile ja tegeleda päris maailma probleemidele lahenduste otsimisega. Noortel peaks sellega suurenema matemaatikast arusaamine ning nad näevad, kuidas õpitav on päris eluga seotud.
Kaks aastat tagasi kohtusid Briti arvutipõhise matemaatika organisatsiooni uurijad eestlastega ning kuna siinsed olud – palju arvuteid, väike riik ja samasugused eesmärgid – tundusid sobivad, alustati koostööd haridusministeeriumi ja Tartu ülikooliga.
Nüüd on asjad nii kaugel, et umbes kuu aega on koostööst sündinud õppematerjalidega õpetatud mitmes Eesti koolis statistikat ja tõenäosusteooriat arvuti abil.
Teaduspõhine haridus
Projekti juht Kristjan Korjus, Tartu ülikooli doktorant ja «Matemaatika õhtuõpiku» üks autor, rääkis, et selline ettevõtmine, kus koostööd teevad ministeerium ja teadlased, on väga tervitatav.
«Hariduses käivad kahjuks tihti asjad kellegi sisetunde järgi. Keegi otsustab ja seda kohe rakendatakse, aga et seda enne tuhande õpilase peal katsetaks, seda tehakse väga vähe,» arvas ta.
Juhtprojektis osaleb 31 kooli üle Eesti ja kooliaasta lõpuks peaksid nad kõik oma kursustega – põhikoolis 25 ja gümnaasiumis 35 tundi – lõpetanud olema.
Siis algab suur teadustöö: uuritakse, kuidas õpilased on materjali omandanud ja mida nad arvavad sellisest õppimisest ning kuidas suhtuvad matemaatikasse. Arvamusi küsitakse ka õpetajatelt.
Sügiseks peaksid esimesed tulemused teada olema ja kui need on positiivsed, minnakse projektiga edasi, täiendatakse õppematerjale, koolitatakse õpetajaid ning 2015. sügisel võiks arvutipõhise matemaatika statistika ja tõenäosusteooria kursus olla kõigis koolides.
Tartus katsetavad programmi veebruarist saadik Härma ja Treffneri gümnaasium ja Tartu erakool, kevadel võtavad programmi läbi veel Poska ja Nõo gümnaasium ning Veeriku kool.
Õpetajad on rahul
Tartu erakoolis seitsmendale klassile matemaatikat õpetav Eva-Mari Luts ütles, et talle tundub arvuti kasutamine matemaatika õpetamisel igati loogiline.
«Ma olen ise väga seda meelt, et matemaatika ongi tulevikus kindlasti hästi palju arvutipõhine,» rääkis ta ning lisas, et just statistika on hea näide selle kohta, kui oluline on sisu, mitte arvutused. «Teatud oskused tuleb kindlasti selgeks õppida, teatud mõtteviis tuleb selgeks õppida, aga kõiki suuri arvutuskäike ei ole vaja ise teha.»
Luts ütles, et ta on programmiga väga rahul ja ka õpilastele see meeldib, vahel ei saa nad arugi, et on matemaatikatunnis.
Ka Miina Härma gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Janika Kaljula ütles, et teemad on hästi valitud ja õpilastele huvitavad. Näiteks oli üks esimesi teemasid uuring selle kohta, kui õnnelikud on Eesti inimesed, ning see pani õpilased kaasa mõtlema, arutlema ja vaidlema.
Kuigi õpilastele on arvuti taga õppida erinev ja põnev, ei ole see huvi matemaatika vastu praeguseks veel väga mõjutanud. «Osal on huvi suurem, osal väiksem, nagu ikka,» ütles Kaljula.
Conrad Wolfram
• Suurbritannia haridusvisionäär, matemaatik ja ärimees
• Wolframi arvutipõhise matemaatika loosung on «Jätkem rehkendamine arvutitele ja õppigem probleeme lahendama!». Rõhuasetus liigub arvutamiselt kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse arendamisele.