Suure parkimiskitsikuse tõttu oleksid korteriühistud valmis uute parkimiskohtade rajamiseks ohverdama rohkem haljasalasid, kui linnavõimud mõistlikuks peavad, koorus parkimiskorralduse põhimõtteid vaagiva planeeringu aruteludest.
Linn otsib leevendust parkimiskitsikusele
19. märts 2014, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval asub Tartu volikogu arutama teemaplaneeringu «Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted» vastuvõtmist ja koos selle keskkonnamõju hindamise aruandega avalikule väljapanekule saatmist.
Teemaplaneeringu eesmärk on leida kortermajade piirkondade ehk vabaplaneeringuliste alade parkimisprobleemi põhimõtteline lahendus. Linnavalitsus nendib, et probleem on ilmnenud viimasel kümnendil suure autostumise kasvu ja kavandatud lahenduste poolikuks jäämise tõttu.
Planeeringu seletuskirjas on viidatud, et 1971. aastal arvestati Anne elurajooni generaalplaanis 200 autoga tuhande elaniku kohta, praegu on aga Tartus keskmiselt 390 autot tuhande elaniku kohta.
Koostöö ühistutega
Linnavalitsus on tõdenud, et lahenduseks ei saa olla lihtsalt võimalikult paljude parkimiskohtade rajamine, et mitte kaotada muidu mõnusat ja meeldivat elukeskkonda.
Teemaplaneeringu ülesanne on leida lahendus, kus on tagatud mugav elukeskkond, mille loomulikuks osaks on nii parklad, mänguplatsid, lillepeenrad kui jalgrattateed.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et ühistute valmidus loobuda rohealadest parkimise kasuks on korteriühistute poolt palju suurem, kui linn sooviks näha. «Kui räägime väiksematest haljasalatükikestest, siis äkki nende olulisus ei ole nii suur, et see kaaluks üles parklate laiendamise võimalused. Aga terviklikud suured haljasmassiivid võiksid säilida,» ütles ta.
Anne 61 ühistu esimees Anne Valk rääkis, et tegelikult ei taha ühistud sugugi nii varmalt rohealasid loovutada, kuigi kitsikuse tõttu on selleks surve. Aga otsida saab ka muid lahendusi, näiteks maasse süvistatavate prügikogumismahutite kasutamine, mis andis sellele üheksakorruselisele majale juurde nelja parkimiskoha maa.
Valk ütles, et mõni ühistu on kitsikuse leevendamiseks teinud lepingu Europargiga ja tõrjub lubadeta parkijaid trahviähvardusega, kuid see tekitab probleeme, kui tuleb külalisi. Kaugemates parklates ju saaks autot hoida, aga see pole turvaline. Seega mure on tõsine.
Avalikustamisele minevas planeeringus on asumite kaupa näidatud ära, kuhu on võimalik parkimisalasid laiendada.
Abilinnapea Tamm ütles, et hästi tähtis on selle planeeringu puhul korteriühistute kaasamine. «Korteriühistud on hästi olulised partnerid, kui me nendest tuleviku parkimislahenduste väljaarendamistest räägime,» lausu ta. «Üks asi on planeerimine, teine selle realiseerimine ja siin on koostöö ühistutega võtmetähtsusega.»
Tamm lisas, et lahenduse teine pool on, et kortermajadest mõistliku jalutuskäigu kaugusel oleks parkimisrajatisi, mis võivad olla kas lihtsalt avaparklad või ka parkimishooned. Linnal ei ole illusiooni, et neid hakkaksid rajama ühistud. Pigem peaks olema eestvedaja linn.
Ostukeskuste parklad
Planeeringus on käsitletud ühe õlekõrrena ka ostukeskuste parklaid, mis tühjenevad õhtuti, kui magalapiirkondades hakkab parkimiskitsikus ilmnema.
«Parklate ristkasutus on väga mõistlik, kuid tean, et see toob igapäevases elus kaasa teatavaid küsimusi seoses parklate hooldamisega. Oluliselt mugavam on hooldada, kui parkla on tühi,» ütles Tamm. «Kui räägime linnaruumi kasutamisest, siis ekspansiivsed avaparklad, mis päevasel ajal on kaubanduskeskuste kasutuses, võiksid olla vähemalt mingis osas elanike kasutada.»
Parkimiskorralduse põhimõtteid
• Tagatakse parkimisalade ja garaažialade korrashoid vabaplaneeringuga aladel ning nende naaberaladel.
• Uute parkimiskohtade rajamiseks kasutatakse eeskätt juba olemasolevat tehiskattega pinda.
• Parkimismajade või maa-aluste parklate rajamist eelistatakse avatud parklaalade kasutuselevõtmisele.
• Välditakse suurte lagedate avaparklate rajamist, suured avaparklad liigendatakse kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust.
• Eelistatakse asukohti, kus on võimalik järelevalve akendest või möödakäivate inimeste poolt.
Allikas: teemaplaneeringu «Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted» seletuskiri