Teatripublik näeb erilist armastust

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Francesca Johnson (Külliki Saldre) kohtus äsja Robert Kincaidiga (Hannes Kaljujärv) ja viis ta silda pildistama.
Francesca Johnson (Külliki Saldre) kohtus äsja Robert Kincaidiga (Hannes Kaljujärv) ja viis ta silda pildistama. Foto: Margus Ansu

Reedel esietendub «Ma­disoni maakonna sillad» ehk literaadist fotograafi Roberti ja itaallasest taluperenaise Francesca kirglik ja lummav armastuslugu. Küsimustele vastab lavastaja Peeter Tammearu.

Mis teeb selle armastusloo eriliseks?

Igale inimesele tundub, et tema armastus on eriline. Aga võibolla on see üks jagamatu tervik, substants väljaspool meid, mis võib meid tabada.

Francesca ja Robert elavad läbi neid endid ja universumi alustalasid vapustava armupalangu nelja päeva jooksul, mil Francesca mees Richard ja lapsed on farmi loomadega laadal. Kas see tähendab, et tegemist on abielurikkumisega?

Vastus võiks olla: jah, ta petab Richardit. Aga kas ta petab ka armastust? Seda võibolla enam pole. Kuidas saab aga siis petta seda, mida ei ole ... Kas me saame kohustada teist inimest, et ta armastaks sind elu lõpuni ...

Ma arvan, et me saame seda, mida me väärt oleme; et meid ei armastata mitte nii palju, kui meie vastu armastame, vaid nii palju, kui me seda väärt oleme.

Sellesse sfääri, mis võiks olla armastus, ei jää kunagi vaba sektorit. Kui midagi ära kaob, tuleb sinna midagi asemele. Francescale tuli sinna midagi asemele neljaks päevaks, aga täitis kogu ta elu.

Mis on teile koostöös peaosatäitjate Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärvega nende rolli loomisel olnud kõige huvitavam?

Tekst on kohati väga ambivalentne, seda võib mängida nii ja naa. Tarvis on leida õige tonaalsus. Suur emotsioonipalang ei pea tulema ühe hooga algusest lõpuni, selles võib leida palju nüansse.

«Madisoni maakonna sildade» puhul on mulle endale kõige huvitavam see, et siin on väga suured võimalused näitlejate peentöö tegemiseks oma rolli kallal. Ja ma ei saa sinna midagi teha, et mind huvitab kõige rohkem vana psühholoogiline teater.

Rakvere teatris lavastasite aastal 2012 lüürilise komöödia «Armastus tööpostil». Armastusest on üht või teist moodi juttu ka teie poolt Kuressaare linnateatris mullu lavastatud «Vanas õngitsejas», «Wally kohvikus» ja «Armastuse kirjades». Miks just armastus?

Kuressaare omad on kas enda või siis ühiselt leitud, Rakvere pakkus. Nii et siin on mõneti juhust ja ka teadlikku valikut.


Esietendus

• Sadamateatris esietendub 7. märtsil «Madisoni maakonna sillad», draama kahes vaatuses.

• Robert James Walleri samanimelise romaani on dramatiseerinud Sari Niinikoski ja soome keelest tõlkinud Triin Sinissaar.

• Lavastab Peeter Tammearu, keda seob tänavusest jaanuarist alates Kuressaare linnateatriga aastane leping tööks lavastajana.

• Kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Ko­novalov, valguskujundaja Andres Sarv.
• Mängivad Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets, Tanel Jonas, Jüri Lumiste ja Marika Barabanšt­šikova.

Allikas: Vanemuine

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles