Kahtlus, et ehk pärinevad kahel viimasel suvel Anne kanalit reostanud bakterid vetelpäästemaja solgitorust, ei leidnud kinnitust. Tartu veevärk vahetas toru igaks juhuks siiski välja.
Anne kanali reostus ei tulnud solgitorust
6. märts 2014, 08:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogudeaegset keraamilisest materjalist kanalisatsioonitoru on küll lapitud, kuid see peab, kinnitasid Tartu veevärgi töömehed pärast seda, kui olid solgitoru lahti kaevanud. «Neli miinus,» andis torule hiljem hinnangu veevärgi juht Toomas Kapp. «Midagi läbi sealt tulnud ei ole, see oleks näha.»
Plaaniline vahetus
Vetelpäästemajast väljuvat kanalisatsioonitoru on palunud varem kontrollida ka Tartu linnamajanduse osakond. Möödunud suvel pestigi toru põhjalikult läbi ning selle seinu kontrolliti spetsiaalse videokaamera abil. Kanalisatsioon olnuks keskkonnale turvaline ilmselt veel mitu aastat.
Kui teiste töödega parasjagu kiiret ei ole, kasutab veevärk aega, et vahetada välja vee- ja kanalisatsioonitorusid neis paigus, kus võib probleeme tekkida. «Soojafirma oleks ju samuti toru ära vahetanud, kui oleks teadnud, et see lõhkeb,» meenutas Kapp hiljutist suurt soojakatkestust.
Nii vahetab veevärk omal algatusel aastas välja keskmiselt 1,8 kilomeetrit kanalisatsioonitorusid. Veetorusid isegi rohkem. Kanali ääres tehti tööd samuti selleks ära, et välistada avariioht tulevikus.
Niisiis pole jätkuvalt päris selge, kust on kahel suvel sattunud ujumisvette inimese soolestikust pärit bakterid. Terviseameti Lõuna talituse juhtivinspektor Kaja Laursoo kinnitas, et proove võeti kanali neljast nurgast ning vesi oli bakteritega saastunud ühtlaselt igal pool.
Lisaks torutöödele pidid veevärgi töölised tegelema ka elupäästmisega. Nimelt mängisid kaks koolipoissi talisuplejate jääaugu juures ning üks neist kukkus koos koolikotiga sisse. Välja ta veest ise enam ei saanud ning töömehed tõstsid ta uuesti jää peale.
Algavaks rannahooajaks plaanib linn paigaldada kanali vetelpäästetorni kõrvale haljasalale uue tualeti.
«Püüame jõuda,» nõustus linna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma väitega, et suplushooaeg pole enam kaugel.
WC ja kuivkäimla
Bakterioloogilise reostuse tõttu suplusvees on tarvis parandada sanitaartingimusi, seisab linnavalitsuse otsuse seletuskirjas. Põldma sõnul tuleb tööde alustamiseks oodata ära projekteerimistingimused ja siis saab selgeks, kas linnamajanduse osakond võib osta tehases toodetud valmis tualeti, mis maksab umbes 20 000 eurot, või nõuavad tingimused eraldi projekteerimist ja ehitamist.
Lisaks naiste ja meeste WC-le tuleb uude ehitisse ka invatualett. Koos elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühendusega võib uue tualeti rajamine maksta umbes 50 000 eurot.
Suplushooajaks ilmuvad kanali äärde uuesti ka kuivkäimlaid. Need on Põldma sõnul plaanis paigutada veidi nähtavamatesse kohtadesse kui seni.