Eilses Tartu Postimehes ütles Tartu Kalevi tegevjuht Raido Mägi, et Kalev tasub Tartu Veevärgi spordisaali kasutamise eest vaid jooksvaid kulusid. Tegelikult tasub spordiselts linna vee-ettevõttele ka renti.
Tartu Kalev maksab veevärgile spordisaali kasutamise eest renti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maksame renti jah, veevärk ei spondeeri kedagi,» sõnas Mägi, «pigem oleme meie võtnud suure riski – saal on ju linna servas ja sinna on raske kliente leida.»
Tartu Veevärgi juhi Toomas Kapi sõnul oli spordisaali taastamine ja Kalevile rentimine majanduslikult mõistlik ja parim lahendus kõigile.
Kolm varianti
1980. aastatel ehitati Tartu Veevärgi reoveepuhastikompleksile peahoone tollase tüüpprojekti järgi – kontor ja kaks kõrvalhoonet –, ühele poole töökoda, ladu ja spordihoone ning teisele olmehoone.
Olmehoone lammutatakse, materjal läheb parkla täiteks. «Teise kõrvalhoonega oli kolm võimalust,» räägib Kapp. Lammutada, muuks otstarbeks ümber ehitada või ehitada lõpuni ja panna eesmärki täitma. Veevärk valis neist viimase.
Spordisaali remont läks Kapi sõnul maksma veidi üle miljoni krooni. «Saali kordategemiseks kasutasime oma üüritulusid, veeteenuste arvelt seda ei tehtud,» kinnitab Kapp.
Saali kasutamiseks kaaluti Kapi sõnul samuti mitut võimalust. Esimene – see jääb töötajatele ja renditakse tahtjatele tunni kaupa välja. Teine – leida rentnik, kes annab saali ka veevärgi töötajatele kasutada.
«Meie ei pea sel juhul tegelema sellega, mis pole põhitegevus, saame lisatulu, samuti on linnas sportimisvõimalusi juures. Seega on võitjad kõik,» põhjendab Kapp tehtud otsust.
Esimesena pakuti saali SA Tartu Spordile. «Väiksevõitu,» lausub Tartu Spordi juhatuse liige Meelis Jukk, «meil on omade saalidegagi tegemist. Lõime tulud-kulud kokku ja loobusime. Iluvõimlemiseks ta sobib ja ka siis rohkem laste treenimiseks. Meistriklass sinna ei mahu.»
Tasub ära seitsme aastaga
«Käis tutvumas maaspordiliit, tagasiside puudub. Helistas ka klubide esindajaid, ent saal ei sobinud, väljak pole täismõõtmeline,» räägib Kapp. «Konkreetse pakkumise tegi Tartu Kalev ja nendega sõlmisime mais lepingu saali käimatõmbamiseks. Renti maksavad nad paarsada tuhat krooni aastas.»
Aasta pärast, kui saali potentsiaal teada, tulevad uued läbirääkimised lepingu korrigeerimiseks või uue rentniku leidmiseks. «Meie äriplaan näeb ette tasuvusaega 7–10 aastat,» ütleb Kapp.