Kohustuslik matemaatikaeksam kogub veendunud toetajaid

Ministri sõnul on tõsiselt kaalumisel matemaatika riigieksami kõigile kohustuslikuks muutmine, kuid see ei saa toimuda enne uue õppekava rakendamist mõne aasta pärast.

Tallinna reaalkooli 12.b klassi õpilased Sten Saar ja Märten Kaldamäe teevad kevadel reaalipoistele kohaselt matemaatika riigieksami. Siiski ei arva nad, et see eksam peaks kõigile kohustuslik olema.

«Koolide tase on ju nii erinev,» põhjendas Saar. Tema pinginaaber Kaldamäe nentis, et matemaatika on küll aine, mis arendab üldist mõtlemist, kuid gümnaasiumi lõpus piisab siiski ühest kohustuslikust eksamist. «Ei usu, et reaalained sellepärast kannatavad või teadushuvilisi noori sellepärast vähem on, et eksamit kohustuslikult tegema ei pea,» sõnas Kaldamäe.

Tallinna reaalkooli matemaatika õpetaja Andres Talts oli aga täiesti veendunud, et matemaatikaeksami peaksid sooritama kõik lõpetajad. «Muidugi ei saa seda teha nii, et süvendatult õppijad ja humanitaarhuvidega õpilased teevad ühesugust eksamit. Tundide arv ja tase on erinev, seega tuleks teha ka kaks eri tasemega riigieksamit,» pakkus Talts.

Praegu, mil õpilastel on vaba voli otsustada, kas nad teevad gümnaasiumi lõpus matemaatikaeksami või mitte, pole õpilastel Taltsi sõnul motivatsiooni ainet piisava põhjalikkusega õppida.

«Paljud ei vali just selletõttu matemaatikaeksamit, et kolme tunniga nädalas ei ole võimalik saavutada sama taset mis süvaõppel viie tunniga ning see tooks eksamil kasina tulemuse,» ütles Talts.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse matemaatika peaspetsialisti Helgi Uudelepa kinnitusel tulebki eksam enne selle kohustuslikuks muutmist teha kahele tasemele.

«Kui see tehtud, siis miks mitte eksam kohustuslikuks muuta,» leidis Uudelepp. Teise võimalusena võiks tema sõnul kaaluda gümnaasiumi lõpus kohustuslikku matemaatika koolieksamit.

Uudelepp põhjendas matemaatikaeksami vajadust sellega, et ülikoolid ei ole rahul tudengite matemaatikateadmistega. «Matemaatika on ka üks peamisi ülikoolist väljalangemise põhjuseid,» märkis ta. Teiseks on matemaatiline kirjaoskus Uudelepa sõnul sama oluline kui oskus end emakeeles väljendada. Uudelepp viitas sellele, et matemaatikat kasutavad kõik täppisteadused ning ka argielus, kas või ajalehe lugemiseks, läheb matemaatikat tarvis.

«Praegu paraku ei suuda kool matemaatikat sellisel tasemel õpetada, et noored oskaks mõisteid seostada ja kasutada,» tõdes ta.

Matemaatika riigieksami valib keskmiselt 50–60 protsenti lõpetajatest. «Meil on väga tarku gümnaasiumilõpetajaid, kuid kahjuks üksjagu ka neid, kes ei ole eksamit tõsiselt võtnud,» hindas Uudelepp riigieksamite tulemusi.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on tema kindlasti eksami kohustuslikuks muutmise poolt. «Ilma matemaatikat oskavate noorteta ei ole riigil kuidagi võimalik täita Lissaboni protsessi eesmärke, milleks on rohkem teadlaseid ja insenere,» põhjendas Kübarsepp.

Matemaatika avab uksi

«Kui noored tahavad, et nende ees oleks avatud sada ust, siis on kindel soovitus juba praegu valida lõpueksamiks pehme aine kõrvale ka reaalaine,» lisas ta. Teadmine, et teha tuleb eksam, motiveeriks noori Kübarsepa hinnangul ainet tõsisemalt õppima.

Ideega muuta matemaatika riigieksam kohustuslikuks tuli sel nädalal välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud informaatikanõukogu. Samuti soovitas nõukogu suurendada üldhariduse õppekavades reaalainete mahtu.

Matemaatika on raske eksam

•Tänavu kevadel otsustas matemaatika riigieksami kasuks 5513 lõpetajat. Kirjandit kirjutas 10 225 gümnasisti.

•Matemaatikaeksamil kukkus läbi 5,7 protsenti ehk 316 noort, kelle tulemus jäi alla 20 punkti. Üheski teises aines nii suurt läbikukkujate protsenti ei olnud. Ebaõnnestumiste poolest teiseks jäi kirjand, mida ei sooritanud 4,1 protsenti lõpetajatest.

•Hiilgava tulemuseni, üle 90 punkti, jõudis matemaatikas 1,3 protsenti noortest. Kirjandis oli sama näitaja 5,4 protsenti. Allikas: riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus