Kõigi vastanute probleemiedetabelid 2
13.12.2004 00:01
PM
Teine osa kõigi küsitlusele vastanute probleemiedetabelitest. |
|
Andres Põhjala
1. Enamiku koolide spordirajatiste ja inventari kehv olukord või nende puudumine.
2. Kaasaegse kergejõustikuhalli puudumine.
3. Linnaväliste (Veski ja Mäe-Kääraku) treeningu- ja puhkebaaside amortiseerumine (seetõttu keeruline sisustada laste ja noorte suvevaheaega).
4. Emajõe ja Anne kanali vaheline ala tuleks atraktiivselt kasutusele võtta.
5. Peaks olema sild Ropka linnaosast Annelinna.
6. Jalgrattateede puudulikkus.
7. Õpilastele enam suviseid töötamisvõimalusi.
8. Kinnise jalgpallihalli rajamine.
9. Treenerite töö motiveerimine.
10. Tartu spordielu elavam kajastamine Postimehes.
Pertti Pyhtilä
1. Rahva kihistumine
2. Sotsiaalse solidaarsuse puudumine
3. Hoolekande alarahastatus
4. Vanurite koduhoolde puudumine
5. Koolist väljalangemine
6. Ei ole tasuta koolitoitu
7. Ei ole tasuta õpikuid
8. Vabatahtliku sotsiaaltöö vähesus
9. Kolmanda sektori passiivsus
10. Sallimatus
Juhani Püttsepp
Mind häirib linna soov Tartusse iga hinna eest elu sisse pumbata. Tartu suur väärtus on püsiv vaikus, võimalus igal ajal tegeleda mõttetööga, mõtisklemisega. Tänavareivid, hittparaadid Tartu Ülikooli hoonete läheduses on väga valed üritused, nende jaoks sobiks mõni linnatagune sööti jäänud põld või heinamaa.
Emajõgi on linna vahel endiselt elutu, mitmes mõttes betooni valatud. Jõeliiklus ja jõeliikluskultuur on peaaegu olematud. Üksikud jõmmkärakate kaatrid ähvardavad kihutades üksikuid süsti, sõudepaate ja kanuusid kummuli keerata.
Mulle tundub, et Tartu ei pööra piisavalt tähelepanu Annelinnale. See pole ju mitte ainult magala, vaid ka elukeskkond – lastele, vanakestele. Selleks et end tõeliste tartlastena tunda, peavad annelinlased Emajõe ületama.
Kui ma jalutan hilja õhtul kesklinnas, häirib mind inimeste, kesklinnaelanike vähesus.
Samas ei taha ma suveõhtutel Raekoja platsile minna, sest mind häirivad lärmitsevad noored, kes on sinna linna pealt kokku tulnud.
See, et linnaraamatukogu, Lutsu kogu, on kehtestanud viivise, on mult võtnud isu raamatukogus käia. Mitte et ma palju peaks maksma, aga on kuidagi vale hilinenud raamatute eest sente küsida. Usun, et Oskar Luts oleks minuga selles küsimuses päri.
Jätkuvalt häirib mind Tõnissoni plats, mitte kuju, vaid tervik. Minu meelest võiks seda puusse pandud platsi ümber kujundada nii kaua,kui hea saab. Ta asub nii tähtsa koha peal.
Teeb muret nn poolik viisakus ülekäiguradadel. Üks autojuht peatub, aga teine vahel ei peatu: võib tekkida ohtlik seis.
Häirib väikeste poodide allakäik-kadumine ja suurpoestumine, aga sinna ei saa vist midagi parata.
Mulle teeb meelehärmi, et raudteejaam pole korras, et Tartu-Valga ja Tartu-Orava rongiliin kiratsevad.
Mind häirib Hiinalinna garaa˛ide piirkonna räpasus, prügi täis kraavid.
Hemi Sakkov
1. Tartu on jätkuvalt ilma linnaarhitektita – selline olukord näib linnavalitsusele – ja eriti muidugi ärimeestele – lausa meeldivat Ehita mida tahes!
2. Linnavalitsus soovib palgata välismaalt arhitekti? Milleks? Arhitektuuri kohta on igal linnakodanikul oma arvamus, samuti on arhitektid erinevatel arvamustel. Mille poolest peaks välismaa arhitekti arvamus olem kompetentsem kui kohalike arhitektide oma? Ikkagi tuleb leida kompromiss paljude erinevate arvamuste vahel.
3. Tartu Ülikooli raamatukogu esine plats. Projekt on tehtud tööjooniste mahus kaks aastat tagasi, aga plats näeb ikka välja nagu kolhoosikarjatee.
4. Paberid linnavalitsuses liiguvad aeglaselt. Emajõe kallaste arendamise jutt on juba vana-vana, aga tegusid ei näe. Atlantise ümbruse detailplaneering seisab juba kolm aastat. Õnneks hakkab Atlantis peatselt süvendama jõge ja toob sadama kesklinna.
5. Ilus mõte ehitada linnaraamatukogu Poe-Küüni-Vabaduse kvartalisse kipub ummikusse jooksma tartlaste egoismi tõttu. Lause “Ehitage, aga ainult mitte minu maja lähedusse” võidutseb jälle.
6. Näituse-Vaksali tunneliga on sama lugu. Sealsed elanikud võiks uskuda arhitektide juttu: maa all sõitev auto on palju väiksem probleem kui maa peal sõitev. Autode hulk aga hakkab olema tulevikus just nii suur, nagu tänav vastu võtab, olgu siis tunneliga või ilma.
7. Karuplats keset vanalinna vajab hooneid, aga need ei paista ikka veel kusagilt. Ega maa omanikudki.
8. Koos Hansakeskuse valmimisega suureneb määratult ümber Riia tn ristmiku ristlevate jalakäijate hulk. Jutud jalakäijate tunnelitest on sama jubedad kui tunnelid ise. Jalakäija liikugu ikka maa peal! Autode ristmiku saab tõsta maapinnast paar meetrit kõrgemale, kõrvalejäävate kaubanduskolosside tummasid fassaade autoteede tõstmine ja mürin ei häiri. Jalakäijatele on autosilla all vaikne, avar, turvaline, kuiv, valge keskkond. Ja jalakäijad saavad liikuda diagonaalis just sinna, kuhu vaja.
> Loe edasi |
|
|
