Võru keel läheb lihtsamaks

Mari Mets vana anatoomikumi uksel, mille taga peidab ennast Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Foto: Margus Ansu

Sõpru ja tüükaaslaisi keelepruuk mõotas mi kõ­nõldavat kiilt kõgõ inämb. Tülün ollõn püv­vämi esi­hindä tiidmäldä pruuki ti­mä keelest tõist­su­gumast kiilt, murdõkeelen kõnõl­dõn või­mi sõnavaihtusõ ai­gu kiräkeelele üle min­nä.

Möödunud nädalal kaitses Tartu Ülikoolis doktoritööd Mari Mets, kes uuris võru keelt ning leidis, et võru keel on muutumas lihtsamaks ning Võrumaa erinevates paikades kõneldav keel on kohati kaotamas oma eripärasust.

Mari Mets uuris seda, kuidas perekond, töökaaslased ja teised lähedased ehk suhtlusvõrgustik mõjutab meie igapäevakeelt. Murdekeeles üldisemalt võib see tähendada suuremaid muutusi.  

Mets uuris kahe küla, Sute ja Otsa inimeste suhtlusvõrgustike mõju keelekasutusele. Võiks arvata, et ühe pere inimesed puutuvad kõige enam omavahel kokku ning nende keel võiks olla sarnane.

Tegelikult on aga nii, et vanemad räägivad ikka vanemat võru keele kuju, nooremate keeles on segunenud nii eesti kirjakeel kui ühtne lõunaeesti murre.

Väga palju mõjutab keelt aga sõprade ja töökaaslastega läbikäimine. Kõige ühesugusem keel on sõprade vahel. «See on ka arusaadav, sest suheldakse samast vanusest inimestega, kuid oluline on ka sõprussuhe – sõpradega tahetakse ikka samastuda ja seda väljendab ka keelekasutus,» selgitas Mets.

Napsisena kirjakeeles

Töökaaslastega on omaette huvitav lugu. Kui töökaaslastega on hea läbisaamine, on nende keelekasutuses rohkem sarnasust. Kui aga on isiklikke vastuolusid, on ka keelekasutus inimeste vahel erinev.

Näiteks naabritevahelistes tüliküsimustes kasutavad naabrid erinevat murdekeelt. Metsa sõnul tuleb ette ka näiteid, kus tüliküsimuste arutamisel minnakse iseeneslikult üle kirjakeele kasutamisele.

Üks huvitav juhtum oli kahe vennaga, kes leidsid, et kui võetakse koos napsi, läheb üks neist üle kirjakeele kõnelemisele.

On neid võru keele kõnelejaid, kes kasutavad oma keele sees mitmeid kirjakeele laensõnu. Ja on ka neid, kes enamikul teemadel räägivad ainult kirjakeeles, kuid kui jutt läheb näiteks lapsepõlve peale, lülitutakse ümber võru keelele.

Mis on üldse puhas võru keel? 1990. aastate keskel on loodud võru keele standard ning sellele tuginev kirjakeel. Samas jaguneb Võru murre omakorda kaheks, ida- ja läänevõru keeleks.
Mari Metsa doktoritööst selgus, et piir nende kahe piirkonna keele vahel on hakanud hägustuma.

«Võru keel ei tasandu küll otseselt eesti keeleks, kuid tekib selline ühtsem lõunaeesti põhikeel, kus piirkondlikud erinevused taanduvad,» märkis Mets.

Kiil om elon

Uurimusest selgus, et Võru murdes on muutunud näiteks seesütlev kääne ja mitmuse kasutamine. Kui Vastseliina kihelkonnale oleks omane h-lõpp (nt mõtsah ’metsas’), siis asemele on tulnud läänevõru keelele omane n-lõpp (nt mõt­san).

Teine erinevus, mis on keelde tekkinud, annab tunnistust sellest, et inimesed on tud-kesksõna puhul hülgamas ainsuse kasutamist kõnes.

Näiteks lause «raamat on kirjutatud» kõlaks ainsuses «raamat om kirotõt», mitmus oleks «raa­ma­duq ommaq ki­rotõduq». Võrukesed kasutavad aga mitmuslikku tud-kesksõna tunnust (-tuq) nii ainsuse kui mitmuse väljendamiseks.

«See on ilmselt vahe, mida inimene peaks teadvustama, kui kõneldakse,» sedastas Mets.

Selles ühtsustuvas keeles on märgata ka teatavaid vastandusi setu keelele. Taa, et kiil muutus, om Metsa sõnul õnnõ ter­vü­tätäv: «Taa näütäs, et kiil om elon.»

Võru keelest
• Eesti ajaloost tuntud nn Tartu keel oli lõunaeesti kirjakeel. Kasutati 16. sajandist kooli-, kiriku- jm ametliku suhtluskeelena.
• Praegune eesti kirjakeel ehk Tallinna keel muutus kogu Eesti alal valitsevaks 19. saj teisel poolel.
• Lõunaeesti kirjakeele alla kuuluva Võru murde kaitsmise ja uurimisega tegeleb Võro Instituut.
• Võru keelt õpetatakse praegu 26 koolis.
• Mari Mets kaitses doktoritöö teemal «Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas».