Kui veel aasta alguses töötu olnud Tiiu Sagur luges ühel päeval tööbüroo stendilt kuulutust, milles otsiti bussijuhte, tundis ta, et tema keskkooliaegne unistus võib nüüd täituda – temast saab bussijuht!

«See on super!» on GoBusi juht Valter Keis vaimustatud, et tema asutuses nüüd ka naised rooli keeravad. Tegelikult olevat mõte naisi bussijuhtideks tuua tiksunud tema peas juba ammu.

Neil aegadel, kui linnatänavatel veel Ikarused veeresid, ei lubanud seadus aga naisi bussirooli. Nüüd on bussidel roolivõimendi ja naistele põleb roheline tuli.

Sõitjad olid alguses küll segaduses, kui üle bussi kostis meeshääl: «Sõbramaja. Järgmine peatus Kesklinn,» hiiglaslikku bussirooli keeras aga naisterahvas! Virve Holter meenutab, et mõni hämmeldunud sõitja pistis pea lausa bussijuhikabiini ja sai alles siis aru, et hääl tuleb lindilt ja roolis on ikka tõesti naine.

Virve sõnul kiidavad neid paljud sõitjad ja ütlevad, et naised sõidavad hoopis paremini kui mehed. «Mõni on mitu korda öeldud, et võtab isegi mütsi maha,» naerab Tiiu.

Virve, kes enne bussijuhiks hakkamist sõitis Nõo vallas viis ja pool aastat postiringi, tunnistab, et autojuhina mõtles ta varem ikka: ah, bussijuhil on aega küll. Nüüd aga ajavad autojuhid, kes bussi taskutest välja ei lase, teda lausa vihaseks.

«Korra sain ma Elmari raadiosse sisse helistada ja soovisin naisbussijuhtidele laulu,» räägib Virve. «Mehed muidugi solvusid selle peale. Ma ütlesin sellele saatejuhile Laurile ka, et autojuhid ikka laseksid bussijuhte tipptundide ajal taskutest välja.»

Hea bussijuht peab olema kannatlik, julge, kangekaelne ja nahaalne, loetleb Tiiu. «Kui sa hakkad igaühele teed andma ja mõtled, et oled nüüd hea ja viisakas, siis sa jäädki seisma,» tunnistab ta, et naiseliku heatahtlikkusega selles ametis läbi ei aja.

Ometigi tundub, et naised suisa naudivad oma uut ametit. Tiiu ütleb, et mõnikord ta lausa ootab, millal saaks tööle tulla. Virve ei taha aga enam mõeldagi, et peaks inimestele reklaame laiali jagama ja seepärast veel sõimata saama.

Pealegi on bussijuhi palk poole parem kui mõnel müüjal või tehasetöölisel. Koos ületundidega saavad naised kätte keskmiselt kaheksa tuhat krooni kuus. Ületunde võiks nende meelest rohkemgi olla, kui vaid seadus seda lubaks!

Varajased ärkamised

Kui on vaja hommikul kell viis bussiroolis olla, läheb Nõos elav Virve juba kell seitse õhtul magama ja ärkab öösel pool neli. Talvel tuleb veel kodutee ka lumest lahti lükata, mõtleb ta juba ette.

Kusjuures süüa ta kaasa ei võta, ainult joogipudeli ja kommikoti, tunnistab Virve häbelikult. Ja kui veab, saab mõnest kioskist puhkepausi ajal paki küpsiseid osta ja selga sirutada.

Alati ei pruugi puhkepause ollagi. Näiteks tipptundidel, kui buss jääb liiklusseisakute tõttu niigi kümme minutit liiniajast maha. Lisaks tipptunnile on bussijuhi košmaariks Tartu kitsad tänavad, kus võib väga lihtsalt bussi ära rihtida.

Kõige hullem liin on naiste sõnul number kuus, kus Kroonuaia tänaval sõites on oht bussiga vastu mõnd majanurka sõita. Sellel liinil ei ole nad nõus enam sõitma. «See oli hullem kui eksamisõit!» julgeb Tiiu öelda.

Naistele bussijuhi ameti selgeks õpetanud OÜ Autokoolitus liiklusõpetajat Tiit Ratnikut kiidavad naised aga taevani ja tänavad teda tagantjärele, et mees nendega piisavalt käre oli.

Ratnik ise ütleb, et naised on vaieldamatult meestest paremad õpilased. «Meestel on tihti kõrge enesehinnang. Selletõttu nad omandavad vajalikku juhtimisstiili viletsamalt,» teab ta. «Aga naised arvavad tulles, et nad on viletsamad juhid kui mehed – tänu sellele nad õpivadki paremini.»

Kas naistel tuleb siis bussisõit paremini välja kui meestel? «Halvemini igal juhul mitte,» kinnitab Ratnik.

Oma kolmest õpilasest tõstab õpetaja eriliselt esile Anne Uluotsa, kes oli õpingute ajal väga aktiivne ja õpialdis. Anne ise on aga tagasihoidlik ega soovi oma uuest ametist ajakirjanikule rääkida.

Naiselikkus lööb välja

Kui kõneks tuleb tööriietus, muutub jutt ehtnaiselikuks. Meil võiksid ikka teist värvi pluusid olla kui meestel, arvavad naised. Tiiu pakub välja, et pluus võiks olla valge või helesinine.

«Ei, valget mina küll ei taha!» on Virve kohe vastu. «Valge ju määrdub kergesti!» Tema tahaks hoopis pükste asemel miniseelikut. Sellele on jälle Tiiu vastu.

Kui naised ennast lõpuks pildistamise tarvis peegli ette sättima lähevad, peab fotograaf tükk aega ootama – naised jäävad naisteks igas ametis.

Naiselikkus lööb välja ka siis, kui Virve ja Tiiu meeskolleegide sekka satuvad. Oh seda sädistamist ja kilkamist! Ka meestel endil läheb vunts viiesaja peale, kui naistega koos mõnes peatuses puhkepausile satuvad.