27.09.2006 00:01 Martin Pau Regulaarne reisilennuliiklus Ülenurme lennuväljal võib alata pärast 142 miljoni krooni paigutamist rajatistesse, kuid eeldab hiljem pidevat doteerimist, tõdeb Turu Kõrgema Majanduskooli värske uuring. Tartu eelarvest pool miljonit krooni nõudnud tasuvusuuringu kohaselt on potentsiaalsete Tartust ja Tartusse lendajate hulk praegu 30 000 inimest aastas ja sellest piisaks, et luua igapäevane lennuühendus Helsingi või Stockholmiga. «Lennufirma seisukohalt oleks kasumipotentsiaal olemas, kuid mitte siis, kui kulud katta täielikult reisijatasudest,» ütles Turu majanduskooli professor Lauri Ojala. Lootusetust ei ilmutata 2007. aasta suveks paigutab Ülenurme lennuvälja omanik AS Tallinna Lennujaam rajatistesse veidi üle 20 miljoni krooni. Remonditud on lennukite seisuplats, pandud tööle raudlindude kurssi näitav peilingaator ning ümbritsetud lennuvälja ala turvataraga. Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik kinnitas, et üle 140 miljoni krooni hädatarvilikke lisakulutusi ei pane teda mõtlema Lõuna-Eesti püsivast reisilennuühendusest kui teostamatust unenäost. «Julgen väita, et reisiliikluse käivitamine Ülenurmel võiks mahtuda aastate 2007–2013 perspektiivi,» lausus Loik. «Põhiosa investeeringuiks vajalikust rahast on võimalik saada abina Euroopa Liidult. Loomulikult tuleb konkureerida teiste projektidega, aga pean Ülenurme lennuvälja küllalt konkurentsivõimeliseks.» Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Toomas Haidak tõdes, et Euroopa Regionaalarengu Fond on näinud järgnevaks seitsmeks aastaks Eestile ette 230 miljonit krooni toetust, mida võib kulutada lennuliikluse arendamiseks, kuid ka näiteks maanteede ehituseks. «Küsimus ongi, kas kulutame selle raha lennuliikluse peale või mitte ja kas Tartu või mõne teise lennujaama peale,» selgitas Haidak. Haidaku sõnul töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma ettepanekud välja kevadeks, kuid rahajaotuse peab heaks kiitma ka valitsus. Nii Turu Kõrgema Majanduskooli kui Tallinna Lennujaama enda hinnang ütleb, et lennujaam suudab end täielikult ise majandada, kui teenindab aastas vähemalt 300 000 reisijat. Ülenurme lennuvälja kasutajaid võiks olla mõne aasta pärast ainult 45 000 reisijat. Tartu linnapea Laine Jänes ei söandanud lubada, et linn kui ilmselt suurim reisilendudest kasu saaja 15 miljoni krooni kanti jääva tõenäolise aastakahjumi oma eelarvest kinni maksaks. Jänes viitas tõsiasjale, et sellise otsuse saab langetada linnavolikogu, mitte linnavalitsus. Ülenurme lennujaama direktor Rein Mark viitas aga dotatsioonist rääkides, et Ülenurme lennuväli on oluline ka riiklike pääste- ja piirivalvelendude seisukohast. Lootus ka riigi abile «Loomulikult peame dialoogi riigiga,» lubas Laine Jänes. «Liigume regulaarse lennuühenduse suunas päris kindlalt. Me ei jää kindlasti selle tasuvusuuringu otsa istuma.» AS Tallinna Lennujaam on varem plaaninud teha Tartu lennujaama rahvusvaheliste regulaarsete lennuliinide nõuetele vastavaks 2009. aasta lõpuks. Muu hulgas tuleks pikendada olemasolev 1380 meetri pikkune lennurada 1800 meetrini. |
|||||||