Tartu bussijaama ning Tasku laienduse detailplaneering on avalikuks aruteluks küps, otsustas volikogu pühade eel, aga opositsioon on kriitiline nii planeeringu kui ka selle menetlemise käigu suhtes.
Tartu bussijaama planeering põhjustas teravaid vaidlusi
25. veebruar 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuvõtvalt toetasid 28 volikogu liiget kruntide Turu 2, Soola 8, Soola 4 ja Soola 4a ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule arutelule saatmist. 10 volikogu liiget Vabakunna, Isamaalise Tartu Kodaniku ja IRLi ridadest hääletas vastu.
Senise bussijaama ja Tasku keskuse vaheline ala on kavas kinni ehitada ning bussijaam hakkaks paiknema hoone sisemuses. Reisijate teenindamiseks mõeldud ala ehk bussiterminali suuruseks on ette nähtud minimaalselt 850 ruutmeetrit. Samuti võimaldab planeering Dorpati hotelli ja Tasku keskuse ühendamist galeriidega alates teise korruse tasandist.
Erinevad arvutused
Aga just bussijaama pindala küsimus oli üks teemasid, millest volikogus väitlused välja kasvasid. Tuginedes linnaarhitekti kohuseid täitva Elo Kiiveti järeldustele, et bussijaama ruutmeetrite sisse on arvutatud ka Tasku keskuse eskalaatorid ja sissekäigud ning lähteülesanne ei tarvitse seega olla täidetud, võttis Vabakund eesotsas Jüri-Ott Salmiga jõulise hoiaku, et eelnõu arutelu tuleb katkestada.
Kiivet oli jõudnud järeldusele, et tegelikult jääb bussijaamale pinda sada ruutmeetrit nõutust vähem.
Peale selle oli Salm häiritud, et arengu-ja planeerimiskomisjoni liikmetele ei olnud linnavalitsus tutvustanud jooniseid, mis näitasid võimalikku alternatiivi jätta bussijaama ootesaal Soola tänava äärde.
Eelnõu kaitsnud abilinnapea Jarno Laur vastas nende etteheidete peale, et tegelikult siiski ei ole eskalaatoritealust pinda bussijaama sisse loetud, küll aga on loetud hulka sissepääsud, mis viivadki bussijaama.
Teisel katsel
Volikogu arutas selle planeeringu avalikustamisele saatmist teist korda. Esimene kord oli oktoobris kohalike valimiste eel, kuid siis suutis IRL planeeringu vastuvõtmise ära hoida, nõudes parandusi, mis ei sobinud Tasku omanikfirmale Estikole ja seetõttu ka Reformierakonnale.
Vahepealsete kuude jooksul on planeeringut ja selle juurde kuuluvaid analüüse täiendatud, kuid nii linnaarhitekt kui ka planeeringuteenistus pole tulemusest just vaimustuses.
«Ma ei saa öelda, et see on ideaalne, see on realistlik lahendus,» ütles Laur volikogu kõnetoolist. Selle peale kommenteeris arutelu jälginud linnakodanik Kalle Kulbok: «See on selles mõttes realistlik, et kui poolt ei hääleta, lüüakse koalitsioonist minema.»
Lehelugeja ehk mäletab, et ka sotsid on selle planeeringu pärast varem muret väljendanud ja kriitilised olnud, kuid nüüd nad toetasid.
Isamaalise Tartu Kodaniku esindaja Imre Mürk oli ka nüüd planeeringu ja menetluse suhtes kriitiline, leides, et linnavalitsuse esmane ülesanne on läbirääkimistel Emajõe Ärikeskusega esindada Tartu kodanike huve ning nõuda bussijaama territooriumi sisepinna ruutmeetrite arvu sellisena, nagu omal ajal kokku lepiti.
IRL tõi mängu veel ühe olulise teema, kui Ants Kask küsis, mis selle planeeringu järgi toimetamine linnale maksma läheb. Aga vastust ta ei saanudki.
Arengu- ja planeerimiskomisjoni juht Verni Loodmaa seevastu leidis, et ei ole põhjust planeeringu arutelu katkestada. «Ei näe ühtegi arukat põhjendust, et me saaksime targemaks, ilma et me avalikkust planeeringu edasisse protsessi kaasaks. Selle planeeringuga on tehtud töid õige mitmeid kuid, võibolla ka aasta. Olen üsna veendunud, et mingit ülimalt säravat mõtet enam ametnike poolt siin ei tule,» sõnas Loodmaa.
Kiirustamise märgid
Linnarhitekti ülesandeid täitev Elo Kiivet kordas aga varemgi öeldut, et puudub kindlus, et see lahendus on kõige parem võimalik. «Kiirustades on koostatud ja analüüsi osa on jäänud puudulikuks,» sõnas ta.
Kiivet leidis, et kaugelt kõik ei ole halvasti, sest bussid mahuvad ära ja liiklusskeem on praegusega võrreldes parem, kergliiklejatele paraneb ka Turusillalt kesklinna pääs, sest sillale viivalt tänavalt kaob autoliiklus.
«Aga kahtlusi on inimeste bussijaama ära mahtumisega pindala ja meetrite mõttes, et kas ta sellises kohas hakkab tööle sellisel kujul nagu me täna loodame,» nentis Kiivet.
Kiirustamist reedab kasvõi asjaolu, et pärast seda, kui linnavalitsus planeeringu volikokku suunas, saatis ta hiljem järele parandusi ja uuendatud jooniseid.
Planeering on avalikul väljapanekul 18. märtsist 9. aprillini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3) ning Tartu bussijaamas. Detailplaneeringu avalik arutelu on Dorpati konverentsikeskuses 27. märtsil kell 17.