Eelarve kahekordseks

Volmeri sõnul on Tartule lähim korralik lasketiir, mida võimaluste poolest Viidike tiiruga võrrelda kannatab, Valgas. Tartust Valka on 87 kilomeetrit, Viidikele kõigest 15.

«Mõned mehed jahimeeste nooremast põlvkonnast on juba kärsitud ja küsivad, kas saaks tulla kätt proovima,» vahendas Volmer. «Paraku tuleb mõni kuu veel kannatada.»

Viidike lasketiiru viie kuni seitsme meetri kõrgused turvavallid, mis laskeala ligi 300-meetrise lindina kolmest küljest piiravad, lasi jahindusklubi kopaga kokku ajada juba viis aastat tagasi. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) poole miljoni kroonisele rahasüstile ei leitud aga pärast seda tükk aega lisa.

Alles mullu suvel otsustas KIK anda veel ligi 1,3 miljonit krooni, jahiklubi pidi oma eelarvest lisama 300 000 krooni. Et aga lasketiiru eelarve ja rahataotlus oli koostatud aasta varem, selgus pärast KIKi nõukogu otsust, et kavandatud 1,6 miljoni krooni asemel tuleb kokku saada kolm miljonit.

Volmer tõdes, et osa jahimehi hakkas rääkima lihtsama ja odavama tiiru tegemisest.

Lõpuks langetas aga klubi 80-liikmeline volikogu üksmeelse otsuse võtta kümneaastane pangalaen ja projekti nudimisest loobuda.

Harjutuskoht kõigile

Jaak Volmeri selgitusel on Viidike tiirus eelisõigus kätt harjutada muidugi Tartumaa jahiseltside liikmetel, kuid avatud on see igale soovijale: kaitseliitlastele, naabermaakondade jahimeestele ja muile.

«Ma usun, et põdra- või seasilueti laskjaid võiks olla 1500, kui arvestada tulijatega nii Jõgeva, Põlva kui ka Valga poolt,» rehkendas Volmer.

Pikknurme ja Puurmani kandi rendijahimaid kasutava jahiseltsi Gustav esimees Enn Teras arvas seevastu, et Jõgevamaa meestel erilist tarvidust Viidikele paugutama minna ei ole.

Suuresti kaitseliitlastest koosneva Gustavi kütid käivad aga harjutamas Puurmani lähedal Kirnal Kaitseliidule kuuluvas 200-meetrises lasketiirus.

Korralikud tiirud on Enn Terase sõnul ka Saarel ja Luual, ka peaks tänavu valmima lasketiir Põltsamaa lähedal Lustiveres.