| Riigikogu teises hääletusvoorus kandideeriva Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli ta ise küll piirilepingute ratifitseerimise ajal Eesti parlamendis leppele lisatavale preambulale vastu, kuid samas oli preambula lisamine Eesti rahvast esindava riigikogu õigus. «Tollal olin [preambula lisamisele] vastu, aga kui see on nüüd tehtud, [siis] ma ei näe võimalust, et seda saab praegu muuta,» lausus Ilves Eesti Raadio presidendidebatis. Esmaspäeval riigikogu esimeses presidendivalimiste voorus kandidaadina üles seatud Ergma sõnul on tema sarnaselt aastatagusele ajale veendunud, et piirileppele lisatud preambula oli väga vajalik. «Kui Venemaal siiamaani ei ole poliitilisele eliidile tulnud arusaama, et Eesti oli okupeeritud, siis ma leian, et see preambula oli väga vajalik,» ütles Ergma. Sotsiaaldemokraat Ilvese hinnangul Eestil preambula tõttu tõenäoliselt erilist lootust pole piirilepete peatseks jõustumiseks, kuid samas pole ka Norral juba ligi 50 aasta vältel Venemaga piirilepingut sõlmitud. «Me oleme olukorras, kus me ilmselt ootame kaua aega, enne kui meil tuleb piirilepe,» rääkis Ilves. «Kui me oleme otsustanud, et me teeme nii, siis me peame arvestama, et meil võibolla ei tule piirilepet.» Ilvese sõnul võis Venemaa olla valmis okupatsiooni tunnistama NSV Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšovi ja glasnosti ühe peaideoloogi Aleksander Jakovlevi ajal, kuid praegu seda enam loota ei tasu. «Igasugune okupatsiooni tunnistamine praeguse Vene eliidi poolt on minu meelest välistatud arvestades seda, kust nad pärit on ja milline nende taust on,» lisas Ilves. Mitmed Vene poliitikud ja ametnikud on viimasel ajal kinnitanud, et Venemaa on valmis Eestiga piirileppe sõlmima, juhul kui Eesti loobub leppe tekstile lisatud preambulast. Vene välisministeeriumi Euroopa büroo juhi Pavel Kuznetsovi sõnul suudaksid Eesti ja Venemaa soovi korral küsimuse lahendada päevadega, kui piirilepingust kõrvaldatakse poliitilised takistused. Eesti ja Venemaa allkirjastasid piirilepped mullu 18. mail ja riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. President Arnold Rüütel kuulutas ratifitseerimisseaduse välja 22. juunil. Eelmise aasta 27. juunil teatas Venemaa, et võtab oma allkirja piirilepetelt tagasi, tuues ettekäändeks riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambula. Venemaa väitel annab preambula Eestile võimaluse esitada tulevikus Venemaale territoriaalseid pretentsioone. Eesti on need väited korduvalt tagasi lükanud. |
kõik galeriid
