Sellisel kõrvetaval suvel nagu tänavu on lausa valus vaadata, kuidas taimed aias kuivavad. Et puhast kraanivett kastmisele mitte raisata, plaanib tartlane Andres Linnas tuua kastmisvee Emajõest.

Suurbritannias on veepuudus juba nii terav, et inimestel on koduaedade kastmine keelatud ja ka kuninganna kurdab Buckinghami palee kolletuva muruplatsi pärast, mida veetarbimise piirangute tõttu kasta ei saa.

Ehkki Tartus veeprobleem õnneks veel nii hull ei ole, on Andres Linnas otsustanud teoks teha iseenesest lihtsa idee – kasta koduaeda jõeveega.

Soojem vesi

«Agronoomina ma ütlen, et jõevesi on kastmiseks mitu korda kasulikum kui puurkaevu vesi, kas või temperatuuri poolest,» kiitis linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak jõevee kasutamise plaani.

Ent pelgalt linna heakskiidust siin ei piisa – Puiestee tänaval, Emajõe linnaujulast paarisaja meetri kaugusel asuvale krundile tuleb kastmistorustiku rajamiseks koostada projekt ja saada selleks linnalt luba.

Andres Linnas soovib kastmistorustiku rajada koos kahe naabrimehega. Seega peab vastavalt veeseadusele jääma ööpäevas tarbitava vee hulk kolme krundi peale kolmekümne kuupmeetri piiresse.

Kui seda mahtu ületatakse, tuleb Tartumaa Keskkonnateenistuselt taotleda vee erikasutusluba.

Ehkki algselt nägid linnast saadud projekteerimistingimused ette, et vesi peaks krundile jõudma imitoru abil, arvab Linnas, et jõe äärde tuleks siiski rajada väike, paari ruutmeetri suurune pumbajaam.

Nimelt on kolme krundi ja Emajõe kalda kõrguste vahe lausa seitse meetrit. See tähendaks, et ka torustik tuleks kaevata osaliselt seitsme meetri sügavusele, mis oleks ilmselgelt mõeldamatu. Seetõttu tulebki vesi jõest krundini juhtida pumba abiga.

Tulevikule mõeldes

Tegu on küll ühekordse suure investeeringuga – Rein Haagi kogemus ütleb, et ühe meetri torustiku rajamine maksab tuhande krooni ringis –, ent aastakümnetega peaks ettevõtmine end siiski ära tasuma.

Pumba ja torustiku rajamisel tuleks arvestada ka mõningase varuga, et tulevikus piirkonda lisanduvad elamukrundid saaksid soovi korral samuti sealt kastmisvett.

Puiestee 7b, 7c ja 7d kruntide omanikel on vedanud, kuna maa, mida kastmistorustik läbib, pole erakätes. Vastaval juhul tuleks hankida nõusolek ka teistelt krundiomanikelt.

Ihaste elanikel on oma aia kastmiseks hoopis lihtsam võimalus – võtta vett kasutusest kõrvale jäänud kaevudest. «96 protsendi salvkaevude vesi ei kõlba joogiks, aga see ei tähenda, et sellega näiteks juurviljapõldu ei tohi kasta,» sõnas Haak.

Ta julgustab Ihaste elanikke aedu just vanade kaevude veega kastma, kuna selles sisalduvad nitraadid, mida joogivees olla ei tohi, on taimedele hoopiski kasuliku lämmastikväetise eest.