Sest Milvi Mahla pole sugugi ainus, kes rolleriga maal ringi sõidab. Milvi viib rolleriga oma Koosa kundedele piima laiali, aga siin-seal on nähtud ka varem Riga mopeedi kräunutanud vanemaid mehi rolleriga kalal käimas. Ja siis veel muidugi poisid ja muide ka tüdrukud, kes ei jäta kasutamata võimalust jäätise järel käies poe ees oma uue rolleriga poosetada. Seni, kuni rollerid olid laste sõiduriistad, räägiti peaasjalikult nende eluohtlikkusest kollanokkadele. Ent nüüd on saamas rollerist ka täiskasvanud eestlasele samasugune tarbeese, nagu seda on kõigi rollerite padre Vespa itaallastele. Kohe sõiduvalmis Motoroller Eesti OÜ juhi Hasso Otto kinnitusel on motorolleri võidukäigu põhjused väga proosalised. «Saab 15 000 krooniga uue pilli ja lube ei pea ka olema,» räägib ta. «Ei pea arvele võtma ega kindlustust tegema. 10–15 kilomeetrit külavaheteed pidi sõitmiseks on see ideaalne.» Milvi Mahla tellis Fude kaubamärki kandva Hiina rolleri kataloogikaubamajast ja maksis koos kojutoomisega täpselt 13 650 krooni. «Roller oli kohe sõiduvalmis ja esimese sõidu ajal jalad värisesid,» tunnistab juuni algul rolleri kätte saanud Milvi. «Aga tegelikult polnudki midagi karta ja nüüd läheb päris hästi.» Enne muidugi arutas naine rolleriostu üksikasjad oma abikaasa Üloga põhjalikult läbi. Varem oli neil hobune, millega tehti nii põllul tööd kui käidi poes. Aga kuidas sa ikka traktoriga poodi lähed? Nüüd sõidavad rolleriga nii Milvi, Ülo kui perepoegki. Varem viis Milvi piima Koosale jalgrattaga, aga mis seal salata, jalad on tal haiged. «Nüüd on kohe hulga kergem,» rõõmustab ta. Roller on tõepoolest nii lihtne, et Milvil ei ole selle käivitamisega mingeid probleeme – süüde sisse ning vajutus starterinupule. Siis annad muudkui gaasi ja kimad. Tõsi küll, kiirusepiiraja paneb paika maksimumkiiruse 50 kilomeetrit tunnis, aga ega Milvi ole mingi rullnokk ja pood asub kahe kilomeetri kaugusel. Rolleri panipaigus on piisavalt ruumi nii toidukoti kui õlle nelipaki tarbeks. «Kaks kilekotti mahutavad panipaigad julgelt ära,» väidab Hasso Otto. Milvi veab rolleriga oma Koosa kundedele 10-liitrises mannergus piima laiali, võttes mannergu põlvede vahele. Otto ütleb, et maainimene valib linlasest suurema rattamõõdu ja paksema kummiga pillid. Näe, Milvi kurdab juba praegu, et võinuks tellida suuremate ratastega rolleri. Ökonoomne sõiduriist Samas on rolleriostjate seas Otto kinnitusel kundesid, kes elavad uutes linnalähistes elamurajoonides ning ostsid sõiduriista selle ökonoomsuse tõttu töö ja kodu vahet käimiseks. Roller võtab Otto väitel keskmiselt kolm liitrit bensiini saja kilomeetri kohta. Ehkki kõige odavamate rollerite hinnad on juba 10 000 krooni ringis, eelistavad kunded Otto sõnul praegu kallimaid ja suuremaid mudeleid. «Mullu küsiti 10 000-kroonist rollerit, sel aastal aga on müüdud rolleri hind tavaliselt 15 000 – 17 000 krooni,» ütleb ta. Enamik rolleritest läheb Otto kinnitusel kaubaks liisinguga. «Murrang rollerite äris sõltub inimeste palganumbrist,» räägib Otto. «Soomes maksab roller 60 protsenti inimese kuusissetulekust, aga Eestis maksab see kaks kuusissetulekut.» Ehkki tänavu on Tartus müüdud rollereid rohkem kui kunagi varem, jääb rekordaastaks Ottole siiski eelmine – rollerimüüjate omavaheline konkurents kärbib kõigi tulusid. |
kõik galeriid
