Näituse kuraator, kunstnik ja Tartu kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidja Ahti Seppeti sõnul on näitus «Pallase skulptuur» muu hulgas hea meeldetuletus tänapäevastele installatiivse kunsti tegijatele, et olemas on olnud ka teistsugune kunst. «Kindla peale on see näitus vajalik nendele, kes õpivad Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri,» lisas ta. «Ja ausalt öelda – mind ennast on installatiivsus ja performantsid natuke ära tüüdanud. Minu jaoks on ääretult värskendav pilku tagasi heita.» Pallases kunstikoolituse möödunud sajandi esimesel poolel saanud kujurite looming jäi kuraatori sõnade kohaselt küll alla mujal maailmas samal ajal tehtavale, kuid hea materjalitundmise ja heade proportsioonide loomise oskus oli neil siiski olemas. Koort kritiseeris «Kuigi Pallase kunstikool leidis meie esiskulptori Jaan Koorti poolt kritiseerimist, tuleb distantsilt vaadatuna olla tänulik tollastele õpetajatele Anton Starkopfile ja Voldemar Mellikule, kes oma loominguaja õpetamisele pühendasid, sest tulemused on nauditavad,» märkis Seppet. Kõikidesse viltuse maja alumise korruse saalidesse mahutatud näitusel on lisaks neile, kes jõudsid stuudiumi läbida, esindatud needki, kes õppisid Pallases näiteks vaid aasta. Vaadata saab ka Starkopfi ja Melliku töid. Starkopfi «Lott», mida pole eksponeeritud vähemalt pool sajandit, on selle ukse juures, mis avaneb Kompanii tänavale. Raeplatsile avaneva ukse kõrval seisab aga Melliku «Skandinaavlane». Wiiralt ja Jasmiin Teiste hulgas on esindatud Eduard Wiiralti skulptuurne looming ja ülemöödunud nädalal taevasele parnassile asunud, 1902. aastal sündinud kunstnik Amanda Jasmiini «Mehe pea». Pallaslaste loodud skulptuuridest ei ole Seppeti andmetel pärast Teist maailmasõda nii suuri näitusi varem koostatud. |
kõik galeriid
