Loll on see, kes oma teole õigustust ei leia, ütleb tuntud kõnekäänd. Teine aga väidab, et kes tahab teha, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab põhjenduse.

Tartu on ilmutanud kafkalikku bürokraatiat, tegutsedes enne, kui keegi jõudis solvumisest üle saada ja mõtlema hakata.

Pidin just minema ülikooli esimesse asupaika Toome nõlval Raik-Hiio Mikelsaare paigaldatud tarkusetempli kivi vaatama, kui lugesin lehest (TPM, 12.07.), et see on juba ära koristatud, sest mis siis küll saab, kui igaüks hakkab suvalisi kive püsti panema...

Aga mida hullu oleks juhtunud, kui see kivi oleks katseks kas või hansapäevade ajaks paigale jäetud ja arvamusi kogunud?

Mikelsaar on mõnes mõttes justkui ühe tema lemmiku, temperamentse ja konfliktse iseloomuga ülikooli esimese rektori G. F. Parroti reinkarnatsioon. Aga aeg on muutunud, sirgjoonelisus ja missioonitunne ei ole enam hinnas, kui puudub diplomaatiline paindlikkus.

Nii on pigem isikutevahelised pinged põhjustanud «Tartu kivilahingu», mille loomulikult võitis see pool, kelle käes on võim.

Aga kel jõud, sel õigus, ja ma ei kavatse üldse hakata anarhiat propageerima.

Olen alati seda meelt, et kui üks asi on tehtud, ei saa seda olematuks muuta.

Ka see kivi jääb nüüdsest linnamütoloogia osaks – mis sellele kohale ka kunagi ei kerkiks.

Pealegi oleks see rändrahn osaliselt kompenseerinud meie hävivat ohvrikivi Toomemäel, sest loodushariduseta uusburšide «traditsioon» kivil konspekte põletada on põhjustanud veel 30 aasta eest sileda kivipinna murenemise.

Tartu on monumendisõbralik linn, aga originaalitsemisega ei tohiks ka liiale minna.

Kavandatav Juri Lotmani metalltorudest portree sobiks vast lõunamaisesse kliimasse. Meil aga on purskkaev suurema osa aastast suletud, pealegi võidakse vesi üldse kinni keerata, nagu juhtus armeenlaste tarkuseallikaga Vabaduse puiesteel. Tehnika ning elektroonika veab alt ka Tubina ausamba juures, mis polegi veel korralikult «tööle» hakanud.

Meie peatselt 375-aastane (aastast 1632) ülikool vääriks küll midagi igipüsivat oma olemasolu tähistamiseks.

Miks ei võiks tema Rootsi päritolu tähistada Skandinaavia mäestikest pärit kiviga? Polegi oluline, kas selle on kohale toonud mannerjää või kaasaegne tehnika.

Malle Salupere,

kultuuriloolane