Liikluses toimuv on võtmas riikliku tragöödia mõõtmeid – ehkki augustini jääb veel pea nädal, on tänavu juulis teedel ja tänavatel hukkunud juba 18 inimest, mis on viimase nelja aasta juulikuude must rekord.

«Pilt on karm,» tunnistas maanteeameti liiklusohutuse juhataja Raul Rom eile, kui mõni tund varem oli Jõhvi-Tartu maanteel hukkunud selle kuu 18. liiklusohver – Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov.

«Meie teedel ja tänavatel toimuvat võib juba tõepoolest riiklikuks tragöödiaks nimetada. Nüüd jääb üle üksnes loota, et see kurb musta kroonika rida ükskord tagasi tõmbab.»

Kas see kurbusest pakatav number 18 võib veel lisa saada, ei julge ennustada mitte keegi. Teisalt on see alles esialgne number, sest kajastab üksnes neid mehi-naisi ja lapsi, kes said surma otse liiklusõnnetuse sündmuskohal.

Statistika neist, kes esmalt vigastatute hulka arvati, kuid võisid hiljem haiglas hinge heita, laekub maanteeametile alles 30 päeva pärast õnnetust.

Sellest hoolimata on aga tänavune juuli isegi oma esialgse hukkunute statistikaga ületanud kõik eelnevad heinakuud alates 2003. aastast. Toona hukkus juulis üheksa, aasta hiljem 12 ja mullu 15 inimest.

Esmaspäeva õhtuse seisuga politseiametis koostatud vigastatute tabel jääb möödunud aastatele veel alla – kui tänavu on tervisekahjustusi saanud 221 inimest, siis 2003. aastal oli neid 251, tunamullu 255 ning eelmisel aastal 309.

Ometi on eelmine kuu, juuni, püstitanud juba viimase 11 aasta liiklusstatistikas kaks rekordit. Eales varem ei ole toimunud selle aja jooksul nii palju liiklusõnnetusi – 242, ning viga saanud sedavõrd palju inimesi – 340.

Rom tõi selle suve tragöödia põhjuseid hinnates välja kolm trendi. Esiteks on võrreldes eelnevate aastatega tänavu oluliselt tõusnud autode kiirus maanteel. «Kui palju täpselt, see vajab veel põhjalikku analüüsi, kuid olles ise autojuht, võin oletada, et lubatud kiirust ületatakse keskmiselt 10-15 kilomeetrit tunnis,» lausus ta.

Miks aga inimesed kihutama on hakanud, saab osalt seostada väga kaua kestnud sooja suvega. Pidevalt heades liiklustingimustes kipuvad inimesed tihti oma võimeid üle hindama. «Palavus ja pikad distantsid aga väsitavad ning tihtipeale ollakse roolis uimased, sest suvest tahetakse võtta viimast – ollakse näiteks kaua üleval,» loetles Rom põhjuseid.

Et pikk ja soe suvi maksab liikluses valusalt kätte, kinnitas ka 2002. aasta, mida peetakse viimase aastakümne üheks traagilisemaks. Tol sooja suvega aastal hukkus kevadest sügiseni iga kuu vähemalt 20 inimest.

Tragöödia teise põhjusena tõi Rom välja roolijoodikud, kes karistamatult ringi kihutavad, ja kolmanda tegurina sõidu ajal kinnitamata jäetud turvavöö.

«Eks neid tegureid on tegelikult veelgi. Alates sellest, et majanduskasvu ja tarbimisbuumi mõju kasvatab inimestes heaolutunnet, mis omakorda sisendab neile enesekindlust, ja üleolekutunnet,» lausus Rom. «Ning kõige tipuks pole ka politsei enam nii nähtav.»

Juuli tragöödiad

• Liiklusõnnetusi 158

• Hukkus 17

• Vigastada sai 221

(esialgsed andmed)

Allikas: Politseiamet