Vastava avalduse tegi ka Egiptuse arheoloogiaameti juhataja Zahi Hawass, kirjutab BBC.

«Peame seda avastust 1922. aastal leitud vaarao Tutanhamoni muumiaga samaväärseks,» sõnas Hawass.

Arheoloogide sõnul aitab Hatšepsuti muumia lähem uurimine heita valgust tema surma ja kadumisega seotud saladustele.

Hawass lisas, et Kairos asuva Egiptuse muuseumi juurde on üles seatud laboratoorium, kus rahvusvaheline arheoloogide meeskond teeb muumiale DNA-uuringud.

«Tõendusmaterjali seisukohast on tähtsad hambad. Muumialt DNA võtmine on väga keeruline protsess. Meil on vaja ka võrdluseks DNAd mõnelt sugulaselt. Nende kahe DNA võrdlused võivad anda kindla vastuse,» ütles molekulaarbioloog Scott Woodward.

Woodwardi kinnitusel kasutatakse võrdluseks varem tehtud leide.

Väidetavalt Hatšepsutile kuuluv muumia leiti 1903. aastal Kuningate Orus asunud hauast, mis kannab tähist KV 60.

Hatšepsut, trooninimi Ma'at-ka-Ra (1504 – 1458 e.kr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 1473–1458 e.kr.

Nimi Hatšepsut tähendab «esimene suursugustest naistest.» Nimes «Ma'at-ka-Ra» tähendab «ma`at» tõde, korda, tasakaalu, «ka-Ra» vaimu, teisikut.

Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna, liignaisest sündinud Thutmosis II-ga.

Hatšepsutist sai hiljem järgmise vaarao Thutmosis III regent, kuna viimane oli liiga noor valitsema. Järk-järgult haaras naine võimu enda kätte ja lasi lõpuks ennast vaaraoks kroonida.

Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid.

1458 e.kr. juhtis Thutmosis III mässu, mille eesmärgiks oli troon tagasi võita. Hatšepsut kadus ja Thutmosis laskis tema pühamud, raidkujud ja reljeefid hävitada.

Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online