| |
|
 |
Naistekliiniku direktor, naistearst Aivar Ehrenberg näitab naistekliinikus asuvat väikest laborit, kus käib seemnerakkude ettevalmistus kehaväliseks viljastamiseks.
Foto: Sille Annuk |
|
Naistekliinik alustas pärast pausi taas kehavälise viljastamisega
27.06.2005 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kaheksa-aastase pausi järel pakub Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliinik lastetutele paaridele taas kehavälise viljastamise võimalust. Aasta algusest kestnud nn katseklaasi-laste saamise katseid on krooninud edu.
«Meil on praegu kehavälise viljastamise käimajooksmise aeg ja sellepärast ei taha veel tulemustest palju rääkida,» jäi Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku direktor, naistearst Aivar Ehrenberg tagasihoidlikuks. «Ütleme nii, et oleme läbi viinud kümmekond protseduuri ja saavutanud esimesed rasedused.» Kui kõik läheb hästi, sünnib naistekliinikus kuus nädalat tagasi õnnestunult tehtud kehavälise viljastamise protseduuri tulemusel esimene tita kaheksa kuu pärast. Tähtis on kogemus Kehaväline viljastamine pole naistekliinikus uus asi, pigem hästi unustatud vana. «Kehaväline viljastamine oli meil ammune unistus,» märkis Aivar Ehrenberg. «Seda sellepärast, et just meie kliinikus aitas doktor Andrei Sõritsa ilmale Eesti ja Baltimaade esimese katseklaasilapse. Kahjuks läksid paar aastat pärast seda kliinikumi ja doktor Sõritsa teed lahku.» Kas uus konkurent teeb kehavälise viljastamisega tegeleva Elite erakliiniku juhatajale, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna sünnitusabi ja günekoloogia õppetooli dotsendile Andrei Sõritsale rõõmu või hoopis kurvastab teda? «Kogu maailmas tegelevad kehavälise viljastamisega ülikoolide kliinikud,» vastas Andrei Sõritsa. «Kahju, et kliinikumi juhtkond loobus 1997. aastal selle ala arendamiseks vajalikest investeeringutest. Nüüd tuleb naistekliinikul alustada tööd üsna algusest, aga kehavälisel viljastamisel loeb just kogemus.» Kehaväliseks viljastamiseks vajalik koolitus ja aparaadid olid naistekliinikul olemas juba tükk aega enne selle protseduuri sooritamiseks vajaliku tegevusloa saamist. Tervishoiuameti tegevusloa sai naistekliinik mullu detsembris, esimesed protseduurid tehti veebruaris. Alati kohe ei õnnestu «Inimestel on kehavälisele viljastamisele väga suured ootused ja inimlikult on see mõistetav,» rääkis Aivar Ehrenberg. «Kuid samas on kehaväline viljastamine üks meditsiiniline protseduur, mis kord õnnestub ja teinekord mitte.» Kogu maailmas ja ka Eestis õnnestub – lõpeb rasestumisega – laias laastus kolmandik kehavälise viljastamise katsetest. Laboris alguse saanud elu kannab sünnituseni õnnelikult välja kaks kolmandikku naistest. Sõritsa sõnul on Eestis praegu kõige suurem probleem see, et kehavälise viljastamisega tegelevad kliinikud ei avalda oma töö tulemusi. «Kehaväline viljastamine pole odav,» ütles ta. «Sellisele protseduurile minev naine peaks teadma, missugused on kliiniku töö tulemused, kui suur protsent seal tehtavatest katsetest õnnestub.» Suure osa kehavälise viljastamise protseduurist maksab 40-aastastele ja noorematele naistele kinni haigekassa. Patsiendil endal kulub ühe protseduuri ja ravimite ostmise peale ligi 16 000 krooni. Elite erakliinikus on aastatega tehtud 2000–2500 kehavälise viljastamise protseduuri, ilmale on tulnud pool tuhat last. Haigekassa kavatseb naistekliinikult tänavu osta 35 kehavälise viljastamise protseduuri. «Järjekorda pole, jätkub ka soovijaid ja jõuaksime teha rohkemgi,» ütles Aivar Ehren-berg. «Küsimus on aga rahas: paljudele eestlastele on see protseduur liiga kallis.» Ka Andrei Sõritsa märkis, et kui asi õnnestub esimesel korral, pole 16 000 krooni lapse saamiseks kallis maksta. «Aga kui ei õnnestu kohe? Mõnele perele on lapse saamine maksnud ka pool miljonit krooni ja rohkemgi,» lisas ta. Kehaväline viljastamine
• Kehavälise viljastamise (in vitro fertilizatsion, IVF) tulemusel sündis maailmas esimene nn katseklaasilaps Suurbritannias 1978. aastal. Eestis ja Baltimaades tuli sel moel esimene tüdruk-tita ilmale 1995. aasta augustis Tartus. • IVF-protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega katseklaasis, pärast seda arenevad viljastatud munarakud inkubaatoris kuni viis päeva. Siis siiratakse emakasse üks-kaks embrüot ehk loodet. • Euroopas tehakse aastas 230 000 kehavälise viljastamise protseduuri ja 1–3 protsenti vastsündinutest on n-ö katseklaasilapsed. • Eestis kehavälise viljastamisega tegelevates kliinikutes viiakse aastas läbi 450 protseduuri. Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis meil mullu 75 nn katseklaasilast. • Eestis võib tervisehäda pärast olla praegu ligi 20 000 lastetut paari. Allikad: Eesti haigekassa, meditsiiniline
sünniregister
|
