| |
|
 |
Mustamäel asuva Coca-Cola HBC Eesti poole kilomeetri pikkusele betoonaiale joonistasid maalingud grafitikonkursi osavõtjad, ent nende tööde peale hakkab tasapisi tekkima uus kiht.
Foto: Peeter Langovits |
|
Soditud seinte puhastamine nõuab tuhandeid kroone
(25)
17.06.2005 00:01
Triin Olvet, reporter/toimetaja (Tallinn)
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Euroopa suurlinnad kaotavad seinasodimise tõttu miljoneid eurosid aastas,
Tallinnas aga on grafitilaine erilise hoo sisse saanud
Mustamäel.
Munitsipaalpolitsei direktor Tiit Kivikas kinnitas, et Euroopa linnades suureks probleemiks kujunenud grafiti alles hakkab Eestis kanda kinnitama. «Kopenhaageni seminaril räägiti, millised uskumatud summad kuluvad soditud seinte puhastamiseks,» ütles Kivikas. «Grafitit tuleb võtta kui kuritegu, mitte kui kunsti. Kui ma maalin oma toaseina, siis kujundan isiklikku vara oma maitse järgi. Keegi ei anna aga õigust minna võõrast vara ilma loata ja oma maitse järgi kaunistama.» Viimase pooleteise aasta jooksul on munitsipaalpolitsei määranud Mustamäe soditud hoonete omanikele trahve rohkem kui 50 000 krooni eest. Samal ajavahemikul on Põhja-Tallinnas tehtud trahve 10 000, Haaberstis 14 000, Lasnamäel 6500 ning Nõmmel 4000 krooni eest. Kivikase arvates mõjutab grafiti kui kunsti soosimine otseselt linnapilti, sest sel moel õpetatakse välja uued seinasodijad. Tõenduseks tõi Kivikas asjaolu, et grafitit soosiv Mustamäe on selleteemaliste menetluste suhtes kaugelt ees grafiti suhtes nulltolerantsi näitavast kesklinnast. Uued õpivad välja Mustamäe linnaosa valitsuse noorsootöö peaspetsialisti Anu Tuti sõnul korraldavad nad kord aastas grafitikonkursi, kuhu pääsevad vaid kavandite alusel valitud tööd. Muul ajal on seinasodimine keelatud. «Tänavu pakkus Coca-Cola HBC Eesti ise välja seina, kuhu konkursitöid joonistada,» rääkis Tutt. «Osalejad peavad ennast kunstnikeks ja lausa valvavad oma töid. Nad ei lähe kunagi niisama seinu sodima.» Põhja politseiprefektuuri komissari Pille Vennikase sõnul ei ole grafiti kohta laekunud teateid palju, ent linnas näeb soditud seinu küllaga. «Ootame elanike teateid, kui keegi seinale kritseldab, siis jõuab patrull õigel ajal kohale,» märkis Vennikas. «Sel juhul saab kätte iga kolmanda n-ö kunstniku.» Politseis on loomisel spetsiaalne grafitikunstnike kartoteek. Püsiklient Eesti Energia Kivikase sõnul on munitsipaalpolitsei «püsikliendiks» kujunenud Eesti Energia. «Paneb imestama, kui külma kõhuga nad oma trahvidesse suhtuvad,» nentis ta. «Mina ei laseks küll endale nii palju karistusi määrata, vaid lepiksin kokku kindla koristamise tähtaja. Sellisel puhul tuleme vastu ja trahvi ei tee.» Eesti Energia jaotusvõrgu juht Margus Uudam kinnitas, et jätkavad võitlust grafitiga. Mullu kulus soditud alajaamade ülevärvimiseks 3000–60 000 krooni alajaama kohta. «Värskelt üle värvitud hoonele uue grafiti tekkimise rekordkiiruseks oli kaks päeva,» nentis Uudam. «Me ei suuda korraga kõiki jaamu üle värvida, teeme seda järgemööda. Tegemist on laiema ühiskondliku probleemiga, kus värvimine üksi tulemust ei anna.»
|
