Raudaia sees asus hotell ise koos konverentsikeskuse ja selles toimuva seminariga «NATO Rally 2006». Selle nimega seminaridest koosnev NATO teavituskampaania oli otsekui tõeline pikamaa-ralli, mis maikuu algusest veerenud läbi kogu Venemaa.

Sõbralik koostöö

Külm sõda on ammu läbi ja kunagi Nõukogude agressiooni tõrjumiseks loodud NATO eesmärgiks on Moskvaga sõbralikult koostööd teha, üritas allianss Moskvas tegutseva infobüroo korraldatud teavituskampaania venemaalasi veenda.

Raudaiast väljaspool lehvisid aga plakati «NATO – see on surm!» kõrval natsilippudega sarnanevad plagud, haakristi asemel valges sõõris ristatud sirp ja vasar. Paarkümmend Peterburist kohale sõitnud Vene vasak- ja paremäärmuslast näitasid, mida nad sõprusesõnumist arvavad.

Venemaa ja NATO vastandamine on külma sõja aegne iganenud stereotüüp, mis tuleb murda, teatab konverentsisaalis kindral Vladimir Nikišin, Vene kaitseministeeriumi rahvusvaheliste lepingute valitsuse asejuht.

Nikišinit hinnatakse NATOs kõrgelt kui ühte vähestest meestest Vene kaitseministeeriumis, kellega saab n-ö asjast rääkida. Lääneliku olekuga isand.

Ja pärast seda sissejuhatust tüürib Nikišin sootuks teise suunda. Miks ikkagi Balti riigid pole ühinenud Euroopa tavarelvastuslepinguga – NATO võib siia paisata ju ükskõik kui palju sõjatehnikat?! Mis eesmärke ikkagi sellise «vaakumi» tekitamine teenib ja kelle vastu see on suunatud?! Ja miks ehitab USA raketikaitsekilpi nii, et Venemaa sellega otsekui sisse piiratakse?

Kindralil jätkub läänelikult akuraatses toonis artikuleeritud küsimusi piisavalt. Vaene Venemaa, kõik peavad tema vastu salaplaani, üritavad sisse piirata, koondavad tema vastu sõjatehnikat...

Aga Sergei Markovi sõnutsi pole NATO ammu enam ohtlik «kiskja», vaid pigem «anglo-ameerika SRÜ». Selline saamatu, käpardlik moodustis, kellel armeesid pole ollagi – sõdida ei suuda, Kosovos ja Afganistanis astub pidevalt ämbrisse.

Kremli arulage hääletoru

Markovit peetakse politoloogiks, Moskva riiklikus ülikoolis õpetab ta tudengeid. Ja Vene ajakirjandus tsiteerib teda hardalt kui suurt analüütikut.

Skeptikute hinnangul ei mõjuta Markov aga Vene võimukoridoris kedagi ega midagi, vaid toimib lihtsalt mõttelageda valjuhääldina Kremlist saabunud suuniste võimendamisel.

Saalis võimendab mikrofon Markovit ennast sedavõrd, et kõrvad hakkavad pikapeale pilli lööma. Sest lõpuks Markov peaaegu karjub mikrofoni: «Kas NATO on Vene-vastaste või demokraatlike riikide liit? Mina ei pea Lätit ja Eestit demokraatlikeks riikideks, seal on võimul etnokraatlikud režiimid!»

Lisaks rääkis Markov sellestki, kuidas tuleks üle saada «iganenud stereotüüpidest». Täpsemalt – üle peaks nendest saama NATO.

40-tunnise koolinädala kõrvalt jagub õpilastel aega luua oma firma ja murda ärimaailma rahakotte, pulgamänge ja kondoomiga võtmehoidjaid valmistades. Õpilaste käsitsi valmistatud imetooteid käis vaatamas Tuuli Koch.

> Loe siit